Triin Ruubel: see on maailma parim töö

18. november 2016.

Kontsertmeister Triin Ruubel on ERSOs töötanud poolteist aastat. See aeg on olnud nii intensiivne, et noor andekas viiuldaja ei olegi jõudnud seda analüüsida.

Orkestri hommikuse proovi vaheajal päeva esimest kohvi rüübates ütleb ta õhinal, et kogemusi on selle lühikese ajaga tulnud väga palju juurde, kogu kollektiiv saanud tuttavaks ja lähedasemaks. «Üldiselt on see aga möödunud kui kiire rongisõit, mil maastik vuhiseb mööda ning sa ei olegi märganud, mis seal täpselt on.»

Ruubel on kontsertmeistri tööst alati unistanud, ta valiti ERSOsse kunstinõukogu hääletuse tulemusena, kus osalesid nii ERSO kunstiline juht ja peadirigent Neeme Järvi, ERSOga koostööd teinud dirigendid kui ka orkestri pillirühmade kontsertmeistrid. Nüüdsest jagab Ruubel ERSO kontsertmeistri kohuseid võrdselt Arvo Leiburiga, kes on sellel ametikohal töötanud alates 2001. aastast.

«See oli tohutu vedamine, et just siis lõppes minu töö Saksamaal ning vabanes koht ERSOs. Mis saab olla parem kui teha maailma parimat tööd oma kodulinnas. Kui tööd alustasin, oli kindlasti minu nooruse ja vähese kogemuse osas skeptilisust. See on amet, mida peab õppima, mis nõuab orkestri repertuaari tundmist ning on väga kogemusepõhine. Orkester on tundlik masinavärk, siinset dünaamikat tuleb õppida tunnetama,» räägib kontsertmeister. «Olen lisaks ka sooloartist, kammermuusik ja õpetaja, aga lähenemine muusikale ning tõsidus, millega seda teen, on kõigis positsioonides sama. Orkestris oled sa, tõsi küll, vastutav kogu kollektiivi ees, siin on enne kontserti pisut teistsugune ärevus ja elevus. Mind väga huvitab, kuidas näen seda kõik mõne aasta pärast.»

Ruubel kontsertmeistriks olemist tööna ei võta. «Tööks seda klassikalises mõttes küll nimetada ei saa, pigem on see luksus, et hommikul kella 10st kella 14ni saad mängida muusikat. Ma ei ole veel harjunud, et tohin seda teha. Siin puudub rutiin, sest igal nädalal on uued dirigendid ja solistid, uus kava, me reisime. Kõik muutub iga päevaga paremaks, mul on aega keskenduda nendele ägedatele ja vaheldusrikastele detailidele, mida see töö pakub. See on nii jaburalt tore. See on parim töö maailmas.»

Loe artiklit Postimehe kodulehel.