Loomulik ja siiras Baiba Skride

13. november 2017.

Virtuoossus ja tehniline täpsus, kuid siiras ja loomulik musitseerimine – need on peamised märksõnad, millega iseloomustatakse viiuldajat Baiba Skridet.

Skride rahvusvaheline karjäär sai alguse 2001. aastal, kui ta 20-aastasena pälvis kuninganna Elisabethi konkursil esikoha. Muusikutele igavesti kõne- ja mõtteainet pakkuvast küsimusest konkursside vajalikkuse kohta arvab Skride, et oleneb inimesest ja sellest, millised ootused kellelgi sellega seonduvad. Béla Bartók on öelnud, et “konkursid on hobuste, mitte artistide jaoks”. Niisamuti teame, et kõik pingeread, mida ei saa kinnitada stopperi, kaalu või mõõdulindiga, on subjektiivsed. Skride hakkas noorena konkurssidel osalema vaid selleks, et kodumaalt välja saada. Aga ta näeb konkurssidel käimisel veel teisigi plusse. Esimeste seas nimetab Skride reisimise kõrval tutvumist erinevate inimestega ja teiste muusikute kuulamist, laia repertuaari omandamist ja pingelistes olukordades toimetulekut. Lisades kindlalt, et kunagi ei tohiks konkursile minnes olla eesmärgiks võit.

Ka oma suure võidu kohta ütleb viiuldaja, et tal oli lihtsalt õnne ning lisab, et ega esikoht ei tähenda veel kindlat edu. Kuna prestiižse konkursi võit tõstab publiku ootuse väga kõrgele, on tegelikult määrav see, kuidas lähevad sellele järgnevad kolm-viis aastat – see aeg näitab, kas võitja peagi unustatakse või jätkub esinemiskutseid kauemaks.

Läti päritolu viiuldaja Baiba Skride sündis 1981. aastal koorijuhist isa ja pianistist ema teise lapsena. Ka tema kaks õde on muusikud ja ühtlasi tema regulaarsed lavapartnerid. Nii on duos pianistist õe Lauma Skridega salvestatud arvukalt kammerteoseid. Ent tihti esinetakse ka triona, kui lisandub nende vanem, vioolamängijast õde Linda Skride. Sõsarad ütlevad, et kui neil pole vahel mitu nädalat ühiseid esinemisi, hoiavad nad end üksteise tegemistega kursis meedia vahendusel.

Kui reisilembene Baiba Skride poleks viiuldaja, teeks ta siiski midagi, mis viiks teda palju välismaale. Ometi peab Skride end suureks Läti patrioodiks ja kõik isamaaline on talle väga südamelähedane. Näiteks kõneleb ta neist lätlastest, kes laulva revolutsiooni päevil kogunesid barrikaadides tänavatele laulma, kui kangelastest. Tema viiuliõpingudki said alguse Riias, kuid juba 14-aastaselt kolis Skride Rostocki, kus jätkas õpinguid hinnatud pedagoogi Petru Munteanu juhendamisel. Saksamaal elab ta tänini. Skride kolm lemmikpaika maailmas on kontserdilava, tema kodu Hamburgis ja Maldiivide veealune maailm.

Skride on nõutud artist nüüdki, 16 aasta pärast kuninganna Elisabethi konkursi võitu. Nimetasin juba tema duos õega tehtud kammermuusika arvukaid plaadistusi, kuid tähelepanuväärne on ka noore viiuldaja poolt salvestatud viiulikontsertide hulk. Pärast Tšaikovski viiulikontserdi esimest proovi Šoti kuningliku rahvusorkestriga Skride lausa pakatab energiast ja särab, vastates intervjueerija küsimusele, kas ta pole väsinud, et vastupidi – proov annab talle energiat. Võibolla just see sära on teinud temast paljude orkestrite ja dirigentide armastatud solisti.

Loe edasi Muusikast 11/2017