Kontserdid

ÕPETAJALE. XXVII laulupeo avakontsert

6. juuli 2019 kell 19 — Tallinna lauluväljak

2019. aastal möödub esimesest laulupeost 150 aastat. On Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta.

Koos kõigi teiste piduliste, nii lauljate kui pillimängijatega astub laulukaare alla ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, nagu paljudel varasematelgi laulupidudel.

Sümfooniaorkestrite esituses kõlavad:

Rudolf Tobias. “Otsekui hirv” (koos segakooriga)
Dirigent Kaspar Mänd

Artur Lemba. “Armastuse poeem” (seadnud Ülo Krigul)
Solist Robert Traksmann (viiul)
Dirigent Paul Mägi

Eduard Tubin. “Õitsiliste koor” balletist “Kratt” (koos naiskooriga)
Dirigent Kristiina Poska

Eino Tamberg. “Kadettide koor” ooperist “Cyrano de Bergerac” (koos meeskooriga)
Dirigent Anu Tali

Arvo Pärt. I osa kantaadist “Meie aed” (koos lastekooriga)
Dirigent Olari Elts

Eugen Kapp. “Mõõkade tagumine” balletist “Kalevipoeg”
Dirigent Toomas Kapten

Tõnu Kõrvits. “Nüüd ole, Jeesus, kiidetud” “Kreegi vihikust” (koos naiskooriga)
Cyrillus Kreek. “Sanctus” reekviemist (koos ühendkooriga)
Dirigent Tõnu Kaljuste

Heino Eller. “Kodumaine viis”
Solist Age Juurikas (klaver)
Dirigent Risto Joost

Evald Aav / Rasmus Puur. “Põhjamaa lapsed” (koos ühendkooriga)
Dirigent Triin Koch

Tauno Aints. “Üksi pole keegi” (ühislaul)
Dirigent Peeter Perens

Karl August Hermann / Kristo Matson. “Puud ma laulan” (ühislaul)
Dirigent Endrik Üksvärav

Karl August Hermann / Kristo Matson. “Kungla rahvas” (ühislaul)
Dirigent Raul Talmar

Raimund Kull. “Kodumaa”
Dirigent Neeme Järvi


XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõte on“Minu arm”. Need Lydia Koidula sulest päritud sõnad puudutavad meid kõiki – igaühte isiklikult, natuke ühtemoodi ja samas ka pisut erinevalt. Need sõnad on hümn isamaa-armastusele, mis on rahvast rasketel aegadel ühendanud ja headel aegadel rõõmustanud.

6. juulil toimub laulupeo avakontsert “Õpetajale”, mis on tänuavaldus kõikidele eesti koolmeistritele. Kava on koostatud eesti heliloojate ja nende õpetajate loodud muusikast. Ajaliselt raamistavad laulupeo esimesel päeval kõlavaid teoseid Jānis Cimze 1872. aastal ilmunud lugu “Rīga dimd” ja Tauno Aintsi 2017. aastal loodud laul “Üksi pole keegi”. Vahele mahub muusikat Peterburi, Tartu, Moskva ja Tallinna kõrgkoolides studeerinutelt, Eestis ja kaugemal elanud komponistidelt. Igaüks neist loojatest on olnud kellegi õpilane ja enamasti ka ise kedagi õpetanud. Lisaks sellele seob neist paljusid omavahel veel suur hulk meie jaoks nähtamatuid või lihtsalt teadmata seoseid, mis aga ühe või teise jaoks isiklikult on just oluliseks saaanud.

Laulu- ja tantsupidu “Minu arm”


Osta pilet