C-JAM on tegutsenud alates 2004. a sügisest, olles ainus selline koosseis Eestis, kus neli tšellisti, kellel kõigil on klassikaline muusikaharidus, pakub publikule neljale tšellole seatud rock- ja pop- ja klassikalist muusikat. Ansambli seaded on ainulaadsed ja originaalsed ning neid on võimalik nautida vaid C-Jami esituses. Kuulajatele pakutakse tuntud ja armastatud meloodiaid täiesti uues kuues.

Tšellokvartett on andnud kontserte kõikjal Eestis ning esinenud Tallinna kammermuusikafestivalil, Hingemuusika ja Meistrite akadeemias, Toompea muusikasalongis ja Mõisaromantika sarjas, Seitsme linna festivalil, Viru Folgil, festivalil “Juu Jääb” jne. Kontsertreisid on toimunud Lätis, Venemaal ja Belgias.

Koostööd on tehtud Anne Veski, Luisa Värki, Marvi Vallaste, Kaire Vilgatsi, Bonzo & Tõuni, Rebecca Kontuse ning Evelin Pangega. 2008. aastal osales ansambel kontserttuuril “Suvegurmee” koos Maarja ja Rannapiga ning koos on esinetud ka industriaalmuusika esitaja Evestusega MTV Eesti sünnipäeval. C-jam on salvestanud muusikat filmile “Sügisball” ja saatele “OP” ning välja andnud 2 plaati, “Hit the cello” ja “Cello on Air”.

Täpsem info: http://www.corelli.ee/?id=10577.

Tallinnas toimus esimest korda suur Euroopa orkestrite festival, millest võttis osa 700 noorsümfoonikut ja harrastusmuusikut 12 riigist. Nädal tagasi lõppenud suursündmuse patroon, üks meie tuntumaid dirigente Neeme Järvi rääkis Pealinnale antud intervjuus muusikaharrastusest ja Eesti muusikakultuuri tasemest maailmas.

Noorteorkestritega olete te vist palju kokku puutunud, kui tavapärane on aga teile töö muusikutega, kes mängivad klassikalist muusikat hobina põhitöö kõrvalt?

Minu jaoks oli see festival tõesti ebatavaline. Mul pole harrastusmuusikutega kunagi eriti pistmist olnud, ja nüüd järsku see festival. Et siia tuli kokku nii palju inimesi paljudest riikidest, on muidugi suur saavutus. Jüri Ruut Kangur on teinud head tööd. Samas on mul Eesti noorte sümfooniaorkestriga väga hea kontakt, suvel töötame koos Pärnus Järvi festivalil. Kuna olen praegu Eestis, siis miks mitte ka noortega tööd teha.

Päris ilma harrastusmuusikuteta pole siiski vist kulgenud teiegi karjäär, just nendega on ju seotud ka üks teie omapärasem dirigeerimiskogemus?

Tõepoolest, kunagi nõukogude ajal käisin juhatamas Ungari trammijuhtide orkestrit. Naljatades võib öelda, et needsamad trammijuhid esinesid nüüd Tallinnas, kuigi ehk parema tasemega. Toona ma ei teadnud, mis orkester mind ees ootab. Mul tuli nendega esitada Tšaikovskit, aga nad ei saanud viisigi ära mängitud. Samas oli laval 70 inimest, kes kõik andsid oma parima, ja lõpuks saime hakkama.

Kas harrastussümfoonikud erinevad kuidagi elukutselistest mängijatest?

Oleneb, kes neid juhatab. Kui nad peavad viisi ning harmooniad ja muusikatükid on selged, läheb neil mängimine järjest paremaks. Ei ole nad teistmoodi midagi, muusikud on muusikud. Nad annavad endast parima. Peaasi, et inimesed tegelevad muusikaga, mis on üks toredamaid asju maailmas. See, et ka n-ö tavalised inimesed teevad muusikat, mängivad näiteks viiulit ja tahavad õppida raskeid teoseid, on imeasi!

Kunagi oli ka paljudes Eesti väiksemates paikades klassikalist muusikat mängiv orkester, praegu on see nii näiteks Soomes. Kas Eestis võiks harrastajate muusikakultuur taas õitsele puhkeda?

Kunagi olid tõepoolest orkestrid rohkem levinud. Igas paigas oli oma koosseis, kus pooled olid professionaalid ja pooled harrastajad, ja neid kokku nimetati siis suureks sümfooniaorkestriks. Tänapäeval on korralikus sümfooniaorkestris kõik professionaalid. Soome paistab silma kontserdisaalide ehitamisega. Kui hästi nad seal mängivad, on teine küsimus, kuid neil on, kus mängida. Meil on Eesti peale vaid üks kontserdisaal.

Millisel tasemel on Eesti muusikakultuur üldiselt?

Eesti paistab maailmas eriti silma oma professionaalse muusikaga. Me julgeme oma muusikaga alati välja minna ja võita. Meie sümfooniaorkestrid on maailma tasemel. Meie õpilased näitavad väga häid tulemusi nii kodus muusikaakadeemias kui ka välismaal õppides. Samas võiks professionalism olla veelgi kõrgemal tasemel kui praegu. Meie, muusikainimesed, peame selleks armastama muusikat, mida me teeme, kuid suurem rahaline abi riigilt oleks kindlasti väga tähtis. Lisaks rahaabile võiks kultuuriministeerium ja riik üldiselt Eesti muusikale lihtsalt rohkem tähelepanu pöörata, sest muusika on see, millega näitame maailmale, kes me oleme.

Mis on ERSO eripära ja tugevus, milline helipilt võrreldes teiste maailma orkestritega?

ERSO eripära on armsad inimesed, kes tahavad väga mängida ja näidata, kes nad on. Helipilt sõltub kõigil muusikakollektiividel sellest, kes neid juhatab. See võib kõikuda üles-alla ja olla kord nii, kord naa. Helipilt oleneb sellest, mis tükki orkester mängib ja kes mida armastab. Inimestel on alati oma lemmikud, olgu siis klassikaline muusika, Vene muusika, Lääne muusika…

Muusikud õpivad 15-20 aastat, et nõutud tasemele jõuda, ja peavad samas käima Eestis põhitöö kõrvalt kassiiriks või teenima äraelamiseks raha suisa tänaval mängides. Kui suur on probleem, et klassikalise muusika tegijatele ei tule Eestis nigela palga tõttu järelkasvu?

Eesti rahvas ei tohiks rääkida, et miks peabki viiulimängija rohkem palka saama kui trammijuht. See on nõdrameelne jutt. Viiulimängija harjutab nelja-aastasest peale seitse tundi päevas, et saada ehk kunagi heaks muusikuks. Trammijuhtimise õpiks minagi kahe nädalaga ära.

Praeguses olukorras lähevad professionaalsed muusikud välismaale, ja see teeb meile suurt kahju. See, kui nad sinna õppima lähevad, on hea, kuid mis on pärast seda tagasitulemise motiiv? Ei saa ju motiveerida, kui siin ootab ees 6-10 korda väiksem palk kui näiteks Saksamaal. Normaalne palk muusikutele pole mingi luksus. Me oleme Euroopa Liidu liikmed ja palgad peaks olema teiste liikmesriikidega võrdsed.

Millist muusikat on teil kõige põnevam juhatada, kellest heliloojatena lugu peate?

Klassikaline muusika annab üldise hea kooli. Juba Haydn kirjutas 104 sümfooniat. Hiljem tulid Beethoven, siis Brahms, siis Mahler, Bruckner ja kaasaegsed heliloojad. Meie rahvale tuleb tutvustada head sümfoonilist muusikat, paljud asjad on siin mängimata.

Muidugi ei tohi me unustada oma Eesti heliloojaid. Meie riik ja rahvas peaks olema uhked selle üle, et Arvo Pärt on paavsti muusikaline nõunik. Paavst on ju ka muusik, kes klaverit mängib. Mõni aasta tagasi esinesime paavstile koos Arvo Pärdiga.

Millised on teie plaanid seoses ERSO-ga? Pahandasite põhjalikult, kui Laine Jänes ERSO-st nagu teerulliga üle sõitis. Kas nüüd on vaenukirves maha maetud?

Mul ei ole isegi tahtmist rääkida sel teemal, sest sellega ei jõua kuskile. Minu toonane jutt ei olnud mingisugune kapriis. Siiski, esimene asi, mille ma tõmbaks kohe maha, on Eesti Rahva Muuseumi ehitamine. See on üks raharaiskamine. Linnahalli kohale tuleks ehitada korralik kontserdisaal ja ooperiteater. Välismaalastele ei saa näidata, et meil on ooperiteater, sest seda meil ei ole ja pole ka kunagi olnud. Estonia teater on draamateater, muusikutel on piinlik sinna sisse minna. Ma arvan, et riigikogu pole seda veel märganud.

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=110&lang=5&nid=9812

Jõudsin Paavo Järvi kontserdile alles teise poolde, sest käisin kohtumisel prantsuse näitlejanna Marina Vlady’ga. Vlady filme näidati omal ajal ka N. Liidus, millest film „Nõid” on eriliselt mällu sööbinud. Seekord juhatas sama filmi sisse näitlejanna ise.
Eelmisel õhtul oli Marina Vlady mono-etendus armastuseloost Vladimir Võssotskiga ja seetõttu oli kinosaal puupüsti täis. Tulid ka need, kes teatrisaali ei mahtunud.

Ühelt elamuslikult sündmuselt teisele ümber lülitumine polnud kerge. Kavalehelt lugesin, millest ma hilinedes ilma olin jäänud. Kontserdi esimeses pooles olid kõlanud Šostakovitši Stalini-aegsed teosed: kantaat „Meie kodumaa kohal särab päike” aastast 1952 ja oratoorium „Laul metsadest” veelgi varajasemast ajast, aastast 1949.

Rõhutan teoste kirjutamise aastaid meelega – aastaarvud räägivad väga palju. Eestlaste jaoks on erilise tähendusjõuga 1949 – küüditamiste aasta.1952. a kirjutatud teose pealkirjas võib
„särab päike” julgesti jutumärkidesse panna. Neile, kes N. Liidus elasid, on hästi tuntud mitmetähenduslik metafoor „stalinistlik päike” – nii kutsuti rahva seas trellitatud aknaid, mille raudvarbad moodustasid keskpunktist laialivalguvaid „päikesekiiri”. Stalin suri järgmisel aastal ja ta palsameeritud surnukeha paigutati Lenini kõrvale mausoleumi. Veel 1957. a rahvusvahelisel üliõpilasfestivalil sunniti Moskvasse kokkusõitnud eesti koorilauljaid Stalinit ja Leninit mausoleumis külastama.

Need, kes on lugenud Šostakovitši mälestusteraamatut „Tunnistus”, mis ilmus Läänes alles pärast helilooja surma 1979. a, saavad aru nende teoste pealkirjades peituvast varjatud irooniast. Mälestusteraamatut kutsuti N. Liidu kuluaarides „udar iz groba” (löök hauast), sest keegi ei osanud Šostakovitšilt midagi niisugust oodata. Tapvalt ausatest mälestustest saame teada, kui raske oli Stalini režiimi ajal loominguliselt ellu jääda isegi geniaalsel Šostakovitšil. Võib-olla riskis temagi lausa oma eluga nagu mitmed ta sõbrad. Inimesed lihtsalt kadusid ja kogu ühiskonda halvas surmahirm. Selleks, et leivaraha teenida, tuli vahetevahel Stalinit (hiljem Leninit) ülistavaid teoseid luua. Seda tegid ka eesti loomeinimesed.

1964. aastal loodud poeem „Stepan Rjazini hukkamine” on kirjutatud juba hoopis teistes tingimustes. Aga ärgem unustagem, et seljataga olid verised 1956. a Ungari sündmused ja õhus olid aimatavad uued mässud, millest 1968. a Tšehhi sündmused tõmbasid lõplikult kriipsu peale lootusele nõukogude korda sisuliselt demokraatlikumaks muuta.

„Stepan Rjazini hukkamise” esiettekannet Moskva konservatooriumi suures saalis dirigeeris Kirill Kondrašin. Nii Šostakovitši 13. sümfoonia kui Rjazini-poeemi dirigeerimisest oli keeldunud isegi legendaarne Jevgeni Mravinski ja seejärel ka kolm bassilauljat. Vahetult enne esiettekannet leiti osatäitjaks noor bass Vitali Gromadski. Publik võttis mõlemad teosed vastu ovatsioonitormiga, aga kriitika tegi 13. sümfoonia pihuks ja põrmuks ning Rjazini-poeem vaikiti üldse maha. Mahavaikimine oli veelgi suurem karistus kui hävitav kriitika.

See võib Läänes elanud inimestele hämmastav olla, sest nende teoste esiettekanded toimusid ju ajajärgul, mida armastati tituleerida „kuldseteks kuuekümnendateks”. Solidaarsusaktina esitati poeemi Rjazinist Eestis juba järgmisel aastal (1965.a) Roman Matsovi dirigeerimisel ja seda on hiljemgi menukalt esitatud nii Eri Klasi kui Andrei Tšistjakovi juhatusel.

Kuulates Paavo Järvi kaasakiskuvat tõlgendust, ilmusid mu silme ette mälupildid 1979. a nähtud balletist, kus Rjazinit kehastasid kaks tegelast – balletitantsija Tiit Härm ja bassilaulja Mati Palm. Mõlemad hiilgevormis loojad, kelle esitus oli niivõrd mõjuv, et isegi 33 aastat hiljem mäletad nii Härmi näo- ja kehailmeid kui Palmi traagilist bassi ja osasse sisseelamisvõimet. Vene bass Aleksei Tanovitski esitas Paavo Järvi käe all Rjazini osa samuti peaaegu et verdtarretava realismiga. Ja kui kõlasid koori lõpuread „….(Stenka) pea tsaari üle naeris mürinal!”, siis tundus, et sa kõike ka näed, mitte ainult ei kuule.

Nii mürisevat lõpuaplausi pole kontserdisaalis enam ammu kuulnud.

http://www.eestielu.ca/et/kultuur/205-paavo-jaervi-dirigeeris-sostakovitsi-taehtteost-stepan-rjazini-hukkamine

Kontserdisari PARIISI SÜMFOONIAD

Kuuel kontserdil kõlavad ERSO peadirigent Neeme Järvi juhatusel Haydni sümfoonilise loomingu tippteoste hulka kuuluvad nn “Pariisi sümfooniad”, samuti Beethoveni Viies, Dvořáki Üheksas (“Uuest maailmast”) ja Berliozi “Fantastiline sümfoonia”. Solistidena astuvad üles Berliini Filharmoonikute esimetsasarvemängija Stefan Dohr, ERSO esiklarnetist Guy Spielman ja esiflötist Mihkel Peäske ning suurepärast solistikarjääri teinud flötist Sharon Bezaly, fagotist Martin Kuuskmann ja viiuldaja Sergei Giršenko.

• 6.09.2012  FANTASTILINE! Hooaja avakontsert
• 19.12.2012  SAATUSLIK
• 21.12.2012  UUEST MAAILMAST
• 6.03.2013 KUNINGANNA
• 8.03.2013 8. MÄRTS
• 12.04.2013 SUUR SÜMFOONIA

Sarjapilet 72 € / sooduspilet (üli)õpilastele ja pensionäridele 54 €.
Sarja PARIISI SÜMFOONIAD  piletid on müügil kuni 6.09.2012.
OSTA SARJAPILET

Kontserdisari FESTIVO

Orkestri ees on lisaks Neeme Järvile ka Eri Klas ja ERSO eelmine peadirigent Nikolai Aleksejev. Särava ooperigalaga tähistatakse Verdi ja Wagneri 200. sünniaastapäeva, Šostakovitši kuulsa Viienda sümfoonia ning Lemba I klaverikontserdiga Mihkel Polli soleerimisel minnakse pärast Tallinna kontserti ka Peterburi filharmoonia Suurde saali.

XX SAJANDTALLINN -> ST PETERBURGSAATUSLIKOOPERIGALA. Verdi ja Wagner 200KUNINGANNA

Sarjapilet 60 € / sooduspilet (üli)õpilastele ja pensionäridele 45 €.
Sarja FESTIVO piletid on müügil kuni 12.10.2012.
OSTA SARJAPILET

Kontserdisari KLASSIKUD

 Kõlab kuldne klassika: kõrvuti Haydni, Mozarti ja Beethoveniga ka Schubert, Bruckner ja R. Strauss. Ainsa nüüdisaegse teosena tuleb ettekandele ameeriklase John Williamsi “Viis püha puud”, milles soleerib ERSO esifagotist Peeter Sarapuu.

• 19.10.2012 SURM JA SELGINEMINE
• 8.11.2012 VIIS PÜHA PUUD
• 21.12.2012 UUEST MAAILMAST
• 1.03.2013 LOOMINE
• 12.04.2013 SUUR SÜMFOONIA

Sarjapilet 60 € / sooduspilet (üli)õpilastele ja pensionäridele 45 €.
Sarja KLASSIKUD piletid on müügil kuni 19.10.2012.
OSTA SARJAPILET

Kontserdisari MEISTRIKLASS  

Kõlavad meistriteosed suurepärases esituses: Schnittke Tšellokontserdis soleerib legendaarne Natalia Gutman, Olari Elts juhatab kõrvuti Mahleri VI sümfooniaga ka Helena Tulve Klaverikontserdi esiettekannet (solist Mihkel Poll) ning ERSO esitromboonimängija Andres Kontus esitab Ameerika helilooja Christopher Rouse’i Pulitzeri preemiaga pärjatud Tromboonikontserdi.

• 16.11.2012 DAAM TŠELLOGA
• 8.02.2013 MAHLERI KUUES
• 8.03.2013 8. MÄRTS
• 22.03.2013 HOMMAGE À BERNSTEIN

Sarjapilet 48 € / sooduspilet (üli)õpilastele ja pensionäridele 36 €.
Sarja MEISTRIKLASS piletid on müügil kuni 16.11.2012.
OSTA SARJAPILET

Kontserdisari 1001 ÖÖD

Muinasjuttu ja müstikat ühendav kontserdisari toob kuulajateni Rimski-Korsakovi populaarse süidi “Šeherezade”, mille peategelaseks 1001 öö muinasjuttudest tuntud Pärsia kuninganna, jõulumuusika, kontsertettekandes Humperdincki ooperi “Hans ja Grete”, kus kõlavad paljud tuntud lastelaulud, ning Messiaeni armastusele pühendatud “Turangalila-sümfoonia”.

• 30.11.2012 ŠEHEREZADE
• 14.12.2012 JÕULUMUUSIKA
• 17.01.2012 HANS JA GRETE
• 26.04.2013 TURANGALÎLA

Sarjapilet 48 € / sooduspilet (üli)õpilastele ja pensionäridele 36 €.
Sarja 1001 ÖÖD piletid on müügil kuni 30.11.2012.
OSTA SARJAPILET

Kontserdisari MAESTRO

Maestro sarjas juhatavad orkestrit Neeme Järvi, Eri Klas ja Nikolai Aleksejev. Kaalukamate teostena kõlavad Tištšenko “Dante-sümfoonia” nr 5 alapealkirjaga “Põrgu” Nikolai Aleksejevi juhatusel, Wagneri “Parsifali” muusika Vliegeri seades, suurepärane Eesti muusika kava ning Fauré Reekviem.

• 15.02.2013 PARSIFAL
• 15.03.2013 JUMALIK KOMÖÖDIA
• 5.04.2013 HEA EESTI ASI
• 3.05.2013 GLORIA. Hooaja lõppkontsert

Sarjapilet 48 € / sooduspilet (üli)õpilastele ja pensionäridele 36 €.
Sarja MAESTRO piletid on müügil kuni 15.02.2013.
OSTA SARJAPILET

SARJAPILETIGA VÕIDATE 40% ÜKSIKPILETITE HINNAST!
Sarjapiletid on müügil PILETILEVIS ja Estonia kontserdisaali kassas.