Olav Roots

OLAV ROOTS

Peadirigent aastail 1939–1944

Olav Roots debüteeris Riigi Ringhäälingu ja Estonia teatri ühendorkestri ees 23. novembril 1934, sügisel 1939 sai temast Riigi Ringhäälingu SO esimene peadirigent. ERSO ajalukku on ta jäänud enda ja orkestrantide suhtes väga nõudliku dirigendina, kelle käe all tõusis orkestri tase märkimisväärselt, fenomenaalne oli tema võime juhatada kavasid peast. Olav Rootsi ja Riigi Ringhäälingu SO esituses kõlas Tallinnas paljude Eesti heliteoste, sh Eduard Tubina nelja esimese sümfoonia esmaettekanne. 

26. veebruaril 2010 tähistas ERSO Olav Rootsi 100. sünniaastapäeva tema 1967. aastal Bogotás valminud Sümfoonia Eesti esiettekandega Arvo Volmer juhatusel. Partituuri fotokoopia jõudis Eestisse 2008. aastal tänu režissöör Katrin Laurile, kellel 2011. aastal valmis film “Roots: sada aastat sõda ja muusikat”.  

Riigi Ringhäälingu SO ja Olav Rootsi salvestised aastast 1939 on talletatud 2009. aastal ilmunud kogumikku ”Eesti helisalvestised 1939”


Olav Roots (26.02.1910 – 30.01.1974) oli dirigent, pianist ja helilooja. Ta lõpetas 1931. aastal Tartu Kõrgema Muusikakooli klaverierialal Adelheid Hippiuse ja Artur Lemba klassis ning kompositsioonierialal Heino Elleri klassis. Aasta hiljem lõpetas Roots eksternina ka Tallinna Konservatooriumi. 19-aastasena juhatas ta esmakordselt Vanemuise orkestri suvekontserte Tartus. Ta täiendas end 1933. ja 1935. aastal Pariisis Alfred Cortot’ klaverikursustel, 1937. aastal aga Viinis Austria dirigendi, helilooja ja pianisti Felix Weingartneri ja 20. sajandi ühe silmapaistvama dirigendi Bruno Walteri juures ning Salzburgis Ukraina päritolu dirigendi Nikolai Malko juures. 

Olav Roots töötas 1931–1935  Tartu Kõrgemas Muusikakoolis klaveri- ja teooriaõpetajana, 1935–1944 Tallinna Konservatooriumis kammermuusika- ja dirigeerimisklassi õppejõuna, 1939–1944 Riigi Ringhäälingu SO (1941–1944 Landessender Reval) peadirigendina. Lisaks oli ta aktiivselt tegev soolopianisti ja kammermuusikuna ning astus paaril korral üles ka ooperidirigendina. Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) käis Olav Roots ringreisidel mitmetes Euroopa linnades ning täiendas end Salzburgis Austria dirigendi Clemens Kraussi juures. 

1944. aasta sügisel põgenes Olav Roots koos paljude teiste kultuuritegelastega Rootsi. Ta töötas muusikaõpetajana Sigtuna Eesti gümnaasiumis, osales avalikus kontserttegevuses, andes paaril korral ka iseseisva klaveriõhtu  ja esinedes orkestrisolistina Tubina Klaverikontsertiinos Carl Garaguly juhatusel, ning tegutses muusikapublitsistina. Orkestridirigendina ta Rootsis tööd ei leidnud. 

1952. aastal kutsus endine Riigi Ringhäälingu SO, tolleaegne Bogotá orkestri kontsertmeister Hubert Aumere teda juhtima Bogotá orkestrit. Novembrist 1952 asuski Olav Roots tööle Bogotá konservatooriumi õppejõuna ning seejärel ka Orquesta Sinfonica de Colombia peadirigendina. Tema juhatusel tõusis orkestri tase ja maine. Lisaks maailmaklassikale esitas Roots Colombias ka mitmeid Eduard Tubina teoseid: 1955 tõi ta ettekandele V sümfoonia, 1957 Kontrabassikontserdi (solist Manuel Verdeguer), 1959 VII sümfoonia. Lisaks tööle oma orkestriga juhatas ta külalisdirigendina ka mitmeid teisi Lõuna-Ameerika orkestreid. 

Lisaks kammer- ja vokaalmuusikale kuulub Olav Rootsi loomingu hulka ka kaks orkestriteost: “Variatsioonid ja passakalja A. Kapi teemale” (1959) ja Orquesta Sinfonica de Colombia’le pühendatud neljaosaline Sümfoonia (1967). Sümfoonia esiettekanne toimus Bogotás 10. novembril 1967 helilooja juhatusel. 


Tunnustused
Colombia aukodanik (1967)


 Valik artikleid   

“Kummardus esimesele peadirigendile” (Toomas Velmet, Sirp, 05.03.2010)
Ülevaade filmi “Roots: sada aastat sõda ja muusikat” loomisprotsessist (Katrin Laur, ERSO kavaleht, 26.02.2010)
Filmi “Roots: sada aastat sõda ja muusikat” tutvustus ja treiler: http://etv.err.ee/index.php?0563204