ERSO ajalugu
Eesti sümfoonilise muusika ajalugu on üle saja aasta vana, selle sündi tähistasid Rudolf Tobiase avamäng “Julius Caesar”, Artur Kapi avamäng “Don Carlos” ning Heino Elleri ja Eduard Tubina sümfoonilised teosed. Eesti sümfoonilise muusika areng on aastakümneid olnud seotud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, mille esituses on kõlanud Eduard Tubina, Arvo Pärdi, Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvitsa, Toivo Tulevi, Helena Tulve, Tõnu Kõrvitsa jpt. teoste esmaettekanded.
18. detsembril 1926 läks esimest korda eetrisse Tallinna Raadio-Ringhäälingu kontsert praeguse Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eelkäijalt, triolt koosseisus viiuldaja Hugo Schütz, tšellist Alfred Vaarmann ja pianist Anna Sivitski - see kuupäev tähistab ka ERSO sünnipäeva. Ansambli koosseis suurenes pidevalt ning 1939. aastal kuulus orkestrisse juba 75 mängijat. Lisaks raadiokontsertidele anti ka sümfooniakontserte, kus abijõududeks olid Estonia teatri orkestrandid. Orkestriga töötasid Raimund Kull, Priit Nigula, Juhan Aavik ja Arkadius Krull, sageli ka külalisdirigendid.
1939. aastal asus orkestrijuhi kohale Eesti üks omaaegseid väljapaistvamaid muusikategelasi Olav Roots. Tema töö orkestriga kestis kuni tema emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal, kuna sümfooniakontserdid Tallinnas jätkusid ka sõja ajal. 1942. aastal moodustati Jaroslavlis ka mobiliseeritud muusikuist sümfoniettorkester, mille juures alustas oma dirigenditegevust Roman Matsov. 1944. aasta sügisel, naasnuna Tallinna, ühinesid tagalast naasnud muusikud Raadio sümfooniaorkestriga, mille tööd aastail 1944-1950 juhtis Paul Karp.
Sõjajärgseil aastail juhatasid orkestrit Leo Tauts, Sergei Prohhorov ja Roman Matsov, kes oli orkestri peadirigent aastail 1950-1963. 1956. aastaks oli orkestris 90 mängijat. Hoolimata tollasest nõukogude repertuaaripoliitikast õnnestus maestro Roman Matsovil publikuni tuua mitmeid Bachi, Händeli, Mozarti, Beethoveni ja Schuberti vokaalsümfoonilisi suurteoseid, samuti kõlasid meie orkestri esituses Nõukogude Liidus esmakordselt paljud Stravinski, Schönbergi, Weberni, Orffi jt. teosed. Dmitri Šostakovitši sümfooniate kolmas ettekanne toimus Moskva ja Leningradi järel sageli Tallinnas.
1960. aastal asus Eesti Raadio sümfooniaorkestri juurde tööle Neeme Järvi, kes oli peadirigent aastail 1963-1979. Ta laiendas oluliselt orkestri repertuaari, algasid regulaarsed kontserdireisid ning elavnes muusika salvestamine nii Eesti Raadio kui heliplaadifirma Melodija tarbeks.
Alates 1975. aastast kannab orkester nimetust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. 1976. aastal alustati koostöös Eesti Televisiooni ja Eesti Raadioga kontserdisarja “ERSO stuudiotund”, kus kõrvuti klassikaga kõlas väga palju eesti heliloojate (uudis)teoseid.
1980-1990 oli orkestri peadirigent Peeter Lilje, kelle juhatusel jätkati raadiokontserte ning salvestati rohkelt eesti ja maailma muusikat. Peeter Lilje juhatusel kõlas Eestis esimest korda Rudolf Tobiase oratoorium “Joonase lähetamine”. Kahel hooajal (1991-1993) oli ERSO peadirigendiks Leo Krämer Saksamaalt. 1990. aasta paiku läksid piirid lahti ning peaaegu pooled muusikud leidsid endale perspektiivikama töö läänes või põhjanaabrite juures.
1993. aastal, kui peadirigendiks sai Arvo Volmer, oli orkester suhteliselt madalseisus. Kaheksa peadirigendiks olemise aastaga (1993-2001) ehitas ta üles sisuliselt uue orkestri. Sellel perioodil plaadistas orkester arvukalt CD-sid, millest olulisim on Eduard Tubina sümfooniate täieliku kogu salvestamine firmale Alba Records (viiest plaadist koosnev seeria ilmus aastail 1999-2003).
Aastail 2001-2010 oli orkestri peadirigent Peterburi uue dirigeerimiskoolkonna üks juhtfiguure Nikolai Aleksejev. Lisaks palju kiitust väärinud kontsertidele Eestis käis Nikolai Aleksejev ERSOga ka kahel pikal kontserditurneel: 2003. aasta oktoobris Itaalias ja 2009. aasta märtsis Ameerika Ühendriikides.
Hooaja 2010/2011 tõusis peadirigendina orkestri ette taas Neeme Järvi, kes juhatas septembris-oktoobris kuut kontserti kolme erineva kavaga.
Alates detsembrist 2010 tegutseb ERSO ilma peadirigendita.
Praegu kuulub ERSOsse ca 100 muusikut ning orkester annab ühel hooajal keskmiselt 60-65 kontserti, 3-4 uut kava igas kuus. ERSO esineb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, sh Eesti Muusika Päevad, festival NYYD, ”Klaver”, “Tubin ja tema aeg”, “Klaaspärlimäng”, Barokkmuusikafestival (aastani 2005 “opeNBaroque”), Läänemere Festival, Il Settembre dell’ Accademia Veronas jt. Varasematel aastatel on orkester käinud ka Yehudi Menuhini festivalil Gstaad Musiksommer Šveitsis, festivalil Europamusicale Münchenis jne.
Viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud plaadistused kulmineerusid 2003. aastal võidetud eesti muusikute esimese Grammy’ga – tütarlastekooriga Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskooriga Paavo Järvi dirigeerimisel salvestatud Sibeliuse kantaatide eest (Virgin Classics). New York Times nimetas ERSO, dirigent Paavo Järvi, Ellerheina ja RAMi koostöös salvestatud heliplaati “Peer Gynt” (Virgin Classics) 2005. aasta parimaks üllatajaks klassikalise muusika vallas, märtsis 2006 pälvis plaat aga BBC Music Magazine’i auhinna orkestrimuusika kategoorias. 2006. aasta kevadel jõudis kuulajateni ERSO ja Paavo Järvi CD “Norwegian Dances” Griegi teostega (Virgin Classics). 2007. aasta augustis ilmunud CD “Magma” Erkki-Sven Tüüri muusikaga Paavo Järvi juhatusel (Virgin Classics) valis BBC Music Magazine taas kuu parimaks orkestrimuusika kategoorias ning ajakirjasGramophone on kümne väljapaistvama uue plaadi hulka arvatud nii „Magma“ kui ka ERSO CD Ester Mägi orkestrimuusikaga (Toccata Classics). Orkester salvestab regulaarselt muusikat Eesti Raadiole ning on teinud koostööd selliste mainekate firmadega nagu Virgin Classics, Alba Records, BIS, Antes Edition, Ondine, Finlandia Records, Consonant Works, Melodija jt.
Lisaks eesti muusikutele teevad ERSOga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja -solistid. Külalisdirigentidest on ERSOt juhatanud näiteks Hermann Abendroth, Karel Ančerl, Rudolf Baršai, Paavo Berglund, Albert Coates, Valeri Gergijev, Mariss Jansons, Dmitri Kitajenko, Kirill Kondrašin, Nikolai Malko, Sir Neville Marriner, Kurt Masur, Gennadi Roždestvenski, Kurt Sanderling, Leif Segerstam, Igor Stravinski, Jevgeni Svetlanov, Maksim Šostakovitš, Juri Temirkanov, Osmo Vänskä, Paavo Järvi, Olari Elts, Tõnu Kaljuste, Paul Mägi jt. Külalissolistidest on ERSOga esinenud Pierre-Laurent Aimard, Lazar Berman, Peter Donohoe, Emil Gilels, Olli Mustonen, Svjatoslav Richter, Sarah Chang, Ida Haendel, Gidon Kremer, Viktoria Mullova, David Oistrahh, Vladimir Spivakov, Juri Bašmet, David Geringas, Natalia Gutman, Arto Noras, Mstislav Rostropovitš, Patrick Gallois, Aurèle Nicolet, Evelyn Glennie, Kiri Te Kanawa, Andrea Bocelli, José Carreras, Håkan Hagegård, Sergei Leiferkus, Peter Schreier.
