ERSO orkestrandid FIEdeks?

27. veebruar 2004.

Mõne nädala eest levis ajakirjanduses kumu, nagu peaksid ERSO orkestrandid hakkama FIEdeks. Ent arusaamatuks jäi mõndagi: kes sellest võidavad, mis saab orkestrantide pensionikindlustusest jms. Selguse huvides sai nüüd küsitletud ERSO orkestranti Tarmo Velmetit, kes kuulub ka orkestri nõukogusse.

Kellelt ja miks tuli initsiatiiv populariseerida füüsilise isiku ettevõtlust ERSO orkestrantide seas?
Initsiatiiv pärineb kahelt pillimehelt, Peeter Sarapuult ja minult. Idee tekkis seetõttu, et väga paljudel pillimeestel pole niisuguseid instrumente, nagu nad sooviksid, ja kui neil need ongi, siis on nad need pillid kunagi kinni maksnud ning ei saa seda raha enam tagasi.

Selleks, et neid kulutusi kuidagi kompenseerida, on hakanud riik ERSO-le maksma 900 000 krooni aastas ja nende rahade kättesaamiseks, nende summade kõige otstarbekamaks kasutamiseks on meie arvates kõige mõistlikum rakendada fiendust. Näiteks et vabastada see raha seaduses ette nähtud moel riigimaksudest.

Mida veel peale pillide ostmise-kasutamise kompenseerimise orkestrandid fiendusest võidavad?
See on laiem võit, kuna pill on vaid üks osa erialastest kulutustest, neid on aga palju. Igasuguste festivalide ja kursuste külastamine ning plaadid-noodid – see kõik on teadagi kallis. Ja kui inimene viitsib natukenegi kõigi nende paberitega vaeva näha, siis on rahaline võit ju olemas. Kõik sõltub sellest, kuidas inimene erialaliselt kulutab – kui palgast midagi järele ei jää, et plaate-noote osta, siis pole võimalik ka midagi kompenseerida.

Kas ERSO kui administratiivne üksus võidab ka midagi sellest, kui orkestrandid võtavad FIE staatuse?
Kui võidavad pillimehed, siis võidab ka ERSO, ja kui võidab ERSO, siis võidavad ka pillimehed. Kui probleem püstitada niimoodi, et pillimehed tahavad ja peavad kätte saama kümnendiku pilli väärtusest igal aastal, siis loomulikult võib rääkida ka juhtkonna võidust, kui pillimehed muutuvad FIEdeks. Ja kui juhtkond peab kulutama 900 000, mitte rohkem ega vähem kompensatsioonideks, siis võidavad ka pillimehed. Arvan, et kui riik on ametikulude mahaarvamiseks sellise süsteemi loonud, siis tuleb seda üldiseks hüvanguks ka kasutada.

Kuidas on lood orkestrantide sotsiaalsete garantiidega, sest seadusandlus ei võimalda tööandjata FIE-l ühineda pensionikindlustuse teise sambaga?
Pensionikindlustuse teise sambaga ühinemine saab lähema poole aasta jooksul võimalikuks ka FIEdele. Informeeritud allikatest on teada, et niisugune seadusemuudatus tuleb. Mis puudutab ERSO kompensatsioone FIEdele, siis see ei puuduta tingimata palgasaamist FIEdena. Palk jääb kõigil jooksma nii, nagu ta seni on jooksnud, tööleping jääb nii, nagu ta seni on olnud.

See, et FIEna töötatakse samas asutuses, kus ollakse ka lepinguline töötaja, on mõne juristi jaoks küll probleeme tekitanud, kuna Eesti seadused on selles küsimuses pisut ebatäpsed. Ent pretsedentidest lähtudes on leitud, et see on mõeldav – seega sotsiaalseid garantiisid me ei kahjusta kuidagi. Orkestri direktor on öelnud, et kes soovib, võib oma lepingu ümber vormistada FIEna, ja kes mitte, võib jätkata ka vanaviisi.