Aktuaalne

Algab Eesti muusika pidu

Immo Mihkelson, Postimees

14. aprill 2004

Eesti Heliloojate Liidu esimehe Olav Ehala kabinetis on uudishimulike silmade eest varjul stend, millel püüab pilku Nõukogude Eesti Muusika Festivali plakat aastast 1979. Selle kõrval on koopia tollasest telelehest, mis teatab, et eetrisse läheb festivalikontsert, kus Neeme Järvi juhatab Arvo Pärdi teostega kava.

Ammuseid aegu meenutatakse seoses täna algavate «Eesti muusika päevadega» (EMP). Möödub 25 aastat esimese taolise heliloojate liidu festivali toimumisest. Stend pannakse kõigile vaatamiseks ja üks kontsert pühendatakse teostele, mis tollal kõlasid esiettekandes.

Kultuuris ja eriti just kultuuris on järjepidevusel oluline kaal. Poliitika keeristormid ja ideoloogia muutused tulevad ja lähevad, mõte aga sageli jääb.

Milline eesti muusika?

Täna kell 15 Estonia kontserdisaalis algav lastekontsert avab tänavuse EMP ning mõneti kui aupaklik sümbolism sisaldub faktis, et avapala on Arva Pärdilt. Tallinna muusikakeskkooli kuuenda klassi õpilane Valter Soosalu esitab klaveril maailmakuulsa helilooja lastepala «Pardipoegade tants».

Festivali korraldusohjad enda kätte võtnud Eesti Muusika Infokeskuse juhataja Timo Steiner, kes pole veel 30 täis, selgitab, et lastekontsert, mis EMP raames toimub esmakordselt, on suunatud tulevikku. Mitte ainult esitajad, vaid ka publik koosneb koolinoortest, kusjuures päris kõvasti on vaeva nähtud, et saali tuua just üldhariduskoolide õppureid.

Tulevikule tuleb mõtelda. EMP korraldajaks on Eesti Heliloojate Liit, mis sarnaselt teiste eelmisest ajast pärit loomeliitudega on muutunud tingimustes üritanud tasa ja targu talitades taas tiibu sirutada.

EMP on ettevaatlik. Ühest küljest soovib laiemat kõlapinda, teiselt poolt aga paikneb oma näiliselt laialt haaravast nimest hoolimata kunstipürgimuse kaitsevallil, mis välistab muu osa eesti muusikast.

Ligi 900 000-kroonise eelarvega festival sai paarsada tuhat korralduskulude katteks kultuuriministeeriumilt. Ligemale 300 000 krooni tuli sealtsamast esiettekannete tellimiseks ja kultuurkapital toetas saja tuhandega interpreetidele maksmiseks. Ülejäänu kaetakse piletiraha, sponsorite toetuse ja välisabiga. Iiri nüüdismuusikaansambel Crash Ensemble tuleb siia oma riigi toel.

Loomingu katalüseerijana on EMP tohutult oluline. Tänavu kõlab 50 eesti helilooja muusika ning leiab aset 31 esiettekannet. Noorte kõrval on esindatud ka vana kaardivägi Tamberg, Rääts, Vähi, Sisask, Grigorjeva, Eespere, Põldmäe ja Rannap. Viimane püüab elevust tekitada teosega, kus laulja esitab klaveri saatel Kerttu Rakke erootikatelefoni-teemalist teksti, mille kohta «erootiline» on liiga pehme väljend.

Uudsena toob Timo Steiner esile Jüri Reinvere raadio-ooperi «Vastaskallas» ettekande. Mõeldud on see kuulamiseks just raadioeetri kaudu, mitte saalis, nagu sel korral juhtub.

Aino Kallase tekstidele loodud teose tellija on Eesti Raadio, mis astub festivalil esile ka Toivo Tulevi uue plaadi «Be Lost in the Call» esitlusega.

Tulev on esil

Tulev on tänavuse EMP peahelilooja, kelle muusika on kõige enam esil. Kuid rääkida tuleks sellest, et varasemaga võrreldes ehk veel paremini peaks festivali muusikanädal andma ülevaate kogu eesti kunstmuusikast.

Elleri ja Pärdi kõrval on kavas palju tuntuse poole pürgivaid heliloojaid. Esitajateks eesti tippkollektiivid, pluss hulk interpreete. Koostöös Jazzkaarega esitab bigbändile kirjutatud uudisteoseid Estonian Dream Big Band. Tänu Eesti Kontserdile on kavas poola keelpillikvartett Silesian String Quartet, mis mängib Helena Tulve ja Erkki-Sven Tüüri teoseid.

Enamiku kontserte salvestab või kannab otse-eetris üle Klassikaraadio, mis annab võimaluse muusikast osa saada laiemal auditooriumil.

«Eesti muusika päevad»
14.–21. aprillini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis