ERSO & Markus Stockhausen Trio

24. aprill 2004.

ERSO akadeemiline kohalolek laval tekitas eelneva pinge — nüüd kohe tuleb midagi tõsist. Saal ja selles istuvad lipsustatud inimesed toetasid ootusi. Siis ilmus lavale Stockhausen. Tunne lõi kõikuma.

Esimesed helid trompetilt tõid selguse — eelaimus oli petlik. Veidi ebamaine muusika mõjus ühtlasi rahustavalt ja vabastavalt. Silmi sulgedes tekkis tunne, et keegi on sinu karmavõla tasunud ja lõpuks ometi on antud õigus piiritus ajas ja ruumis omatahtsi oleskleda.

Siin lõid Stockhausen ja ERSO suurepärase koosluse — kui esimene üritas sind kaugele ära kanda, siis teine hoidis kinni. Tekkis elekter trompeti ebamaisuse ja orkestri akadeemilise kohaloleku vahel, milles Stockhauseni puhas kõla troonis selgelt kõigi teiste saalis tekitatud helide üle.

Mõni ime, maestro on ise öelnud “Mulle meeldivad kaunid helid. Ma armastan puhtaid toone, selget kõla ja meloodiate-harmooniate teatavaid kombinatsioone. Nende abiga ma lihtsalt räägin omas keeles; mõnede inimestega see muusika kõneleb — teistega mitte.”

Kevadväsimuse ja tööstressi all kannatajatele soovitan — kuulake pillide kuningat trompetit, mida puhub Stockhausen, tema prohvet ja te olete homme õnnelikumad inimesed.