Aktuaalne

Laulupeol kuuleb ka Verdit ja Kivisildniku tekste

Triin Tammert, Postimees

1. juuli 2004

Nädalavahetusel toimuva üldlaulupeo kavva mahuvad nii traditsioonilised laulupeopalad, nagu «Tuljak» ja «Koit», kui ka Verdi «Triumfikoor» ning Sven Kivisildniku kirjutatud vahetekstid.

Esimese kontserdi avab laupäeval kell 19 suur ühendkoor traditsioonilise Mihkel Lüdigi «Koiduga», kontserdi põhiosa on sega-, nais-, mees-, laste- ja poistekooride kanda, kes esinevad koos sümfooniaorkestriga. Esinevad ERSO ja kutselised puhkpilliorkestrid. Ülekaalus on vokaalsümfoonilised teosed.

Üldlaulupeo kunstilise juhi Alo Ritsingu sõnul teeb asja huvitavaks seegi, et kaasa teevad paljud Eesti parimad dirigendid. Esimese kontserdi peadirigent on Eri Klas, kelle kätt on tunda ka laulude järjestuses.

Avapäeva lõpetavad ühendatud valikkoorid (täiskasvanud), kes esitavad kolm teost, viimasena Giuseppe Verdi «Triumfikoori» ooperist «Aida».

«Kõik alustavad koos, lõpus esinevad ühendatud valikkoorid, kogu kontsert peaks jätma suhteliselt kompaktse mulje,» rääkis Ritsing.

Lõpetab suur ühendkoor

Teise päeva avavad puhkpilliorkestrid, esimesest päevast suurem rõhk on eri kooriliikide ühendkooridel. Teise päeva lõpetab suur ühendkoor seitsme lauluga, nende hulgas «Tuljak», «Mu isamaa on minu arm» ja «Kodumaa».

Ritsingu sõnul on igale kooriliigile ka uudset repertuaari ja juba on näha, et need laulud meeldivad lauljatele, seega loodetavasti ka kuulajatele.

Klipid filmiklassikast

Esimese päeva programmile kirjutas vahetekstid kirjanik Sven Kivisildnik, teise päeva tekstid Lauri Vahtre. Vahetekstid kantakse ette sel ajal kui koorid laululaval vahetuvad, tekste täiendavad ekraanidelt jooksvad klipid eesti filmiklassikast.

Kivisildniku sõnul on tekstide sõnumit väga raske kommenteerida, valdavalt on need filosoofilised, eesti rahva ajaloost ja identiteedist.

«Töötan praegu vahetekstide neljanda versiooniga, see on põhimõtteliselt valmis, vajab ehk vaid veel veidi kohendamist. Kolmas versioon on jumalik, paraku mõned asjad seal ei olnud laulupeole päris kohased,» kommenteeris Kivisildnik.

Ritsing nentis, et tema jaoks on laulupeo mõte eelkõige eesti keele ja kultuuri jätkamine. «Ehk ongi üldlaulu- ja tantsupidu meie keele ja kultuuri suurimad väljendusvõimalused, osaleb ju nii palju inimesi,» arutles ta.