Aktuaalne

ERSO ooperigala säras ja sädeles nagu lõunamaine päike

Sirje Normet, Nädaline

18. jaanuar 2005

Estonia kontserdisaalis oli reedel, 14. jaanuaril ooperigala, mis tipnes aplausitormi ja braavohüüetega, mida meie põhjamaise publiku puhul haruharva ette tuleb. ERSOt dirigeeris itaalia dirigent Dario Lucantoni, solistid olid Galina Gortšakova Venemaalt ja Fabio Andreotti Itaaliast.

Kontserdil kõlasid aariad Verdi, Puccini ja Cilea ooperitest. Oma lõunamaise temperamendiga suutis dirigent Lucantoni meie orkestri "üles äratada" – eesti muusikud olid maailmaklassi lauljatele igati võrdväärseks partneriks. Ka aariate vahele pikitud ooperite avamängud kõlasid suurepäraselt. Kuulajatele on ooperigala kui kontserdivorm kergesti jälgitav, põnev ja erutav, kuid lauljatelt nõuab see suurt kontsentratsiooni ja ümberkehastumisvõimet. Kui ooperis tuleb lauljal sisse elada ühe kangelase või kangelanna elusaatusesse, siis ooperigalal nõuab iga esitatud aaria täiesti teise maailma sisenemist.

Galina Gortšakova ja Fabio Andreotti on õnneliku saatusega staarid

Galina Gortšakova ja Fabio Andreotti tee ooperilavale on olnud kardinaalselt erinev. Siberist pärinev Gortšakova teadis juba 10aastaselt, et temast tuleb ooperilaulja. Ooperilauljate perekonnast "teatrilapsel" olid kõik tingimused, et oma andeid igati välja arendada. Konkursivõitude ja solistikarjääri kaudu Sverdlovski Ooperis jõudis ta kiiresti Venemaa esindusteatri Peterburi Maria Teatri lavale.

Rahvusvaheline tähelend sai alguse Covent Gardeni Kuninglikus Ooperiteatris Londonis – sellele järgnesid kohe Metropolitan Opera New Yorgis, La Scala Milaanos ja Opera de Paris Bastille Pariisis. Kui siia lisada soolokontserdid maailma esindussaalides, siis võib arvata, et kõrgemale polegi võimalik lennata.

Fabio Andreotti alustas lauluõpinguid alles pärast politoloogia eriala lõpetamist Rooma La Sapienza ülikoolis. Laulmist on ta aga õppinud Itaalia parimate lauluõpetajate käe all. Tema ooperidebüüt leidis aset alles 1996. aastal. Tänaseks on ta laulnud juba peaaegu kõiki klassikalise ooperiliteratuuri tenoriosi. Lisaks tenoripartiid sellistes vokaalsuurvormides nagu Mozarti "Reekviem" ja "Missa brevis", Verdi "Reekviem", Rossini "Stabat mater". Senise karjääri tipuks oli tenorite unistus – Enrico Caruso preemia, mille ta pälvis 2004. aastal.

Niisugusel tasemel ooperiõhtut kuuleb Eestis harva. Hingematvalt kaunid olid Aida, Tosca ja Adriana aariad Gortshakova esituses, Rodolfo aaria ja Hertsogi ballaad Andreotti tõlgenduses. Kontserdi lõpuks tulid staarid ERSO ette Butterfly ja Pinkertoni duetiga Puccini ooperist "Madame Butterfly". Vaimustunud publik ei lasknud ooperistaare lavalt – nii saadi ka ihaldatud lisapalad.