Aktuaalne

ERSO osales Läänemere orkestrite paraadil

Kristel Kossar, Postimees

28. august 2006

Teist aastat järjest esines ERSO Läänemere festivalil, mis toob kokku regiooni parimad orkestrid, teiste seas olid kohal Peterburi Maria teatri orkester Valeri Gergijevi juhatusel ja Rootsi raadio sümfooniaorkester.

Soome tippdirigendi Esa-Pekka Salose kureeritud festival on aasta-aastalt oma ampluaad laiendanud, üllatused ei jäänud tulemata ka tänavu. Nii esinesid mainekad kollektiivid esimest korda ka Stockholmi ja Helsingi vahel kurseerivatel laevadel, aset leidis juhtimiskonverents ja arutelu Läänemerd ohtu seadva illegaalse kalastamise teemal.

Järvi jäi rahule

Reedel Stockholmi Berwaldhallenis üles astunud ERSO tõi Paavo Järvi taktikepi all kohaliku publiku ette Claude Debussy «Fauni pärastlõuna», Erkki-Sven Tüüri «Neljanda sümfoonia» ja Lepo Sumera «Kuuenda sümfoonia», samuti Igor Stravinski «Tulilinnu».

Kontserdi kandsid ühtlasi üle ka 13 riigi raadiojaamad, sh meie Klassikaraadio.

Paavo Järvi sõnul sündis kontserdi kava soovist leida eesti muusikale raam. «Tahtsin panna Tüüri ja Sumera kokku kahe 20. sajandi gigandi, Debussy ja Stravinskiga,» kõneles Järvi, kes jäi lõpptulemusega väga rahule.

Võimekas ERSO

Läänemere festivalil viibis Järvi esmakordselt. «Mulle meeldib see idee, mille mu head sõbrad Esa-Pekka Salonen ja Valeri Gergijev on teoks teinud,» rääkis ta. «Arvan, et Eesti peab Läänemere ääres toimuvates kultuurilistes ja ka mittekultuurilistes sündmustes osalema.»

Eestlaste esinemist nautis ka Esa-Pekka Salonen. «Tõstaksin esile iseäranis Eesti helitöid,» sõnas ta. «ERSO on võimekas orkester, kus on palju andekaid mängijaid.»

Plaani festivali laiendada Salose sõnul hetkel ei ole, küll aga tahetakse rohkem tegevust viia teistesse Läänemere-äärsetesse riikidesse. Ta väitis, et Läänemere regiooni tuleks vaadelda kui ühtset kultuurilist identiteeti. «Läänemere-äärse regiooni ajalugu on küll valus ja konfliktiderohke, kuid tundub õige aidata muusikafestivali abiga kaasa regiooni ühtsusele ja selle läbi ka n-ö Balti identiteedi kujunemisele.»