Läänemere festival – rohkem kui lihtsalt muusikapidu

Läänemere-äärsetes riikides peetav festival pakkus tänavu publikule äärmiselt mitmekülgset kava. Kontsertidel Stockholmis sekundeerisid Bachi, Mozarti ja Sibeliuse helitöödele mitmed nüüdismuusika esiettekanded, näiteks rootsi nüüdishelilooja Anders Hillborgi uus teos Esa-Pekka Saloneni ning Rootsi Raadio Sümfooniaorkestri ettekandes. Ei puudunud ka Maria teatri orkester Valeri Gergijevi juhatusel, kes esitasid Verdi “Falstaffi”. Festivali raames tehakse muudki. Nii näiteks toimus festivali kunstilise juhi, soome tippdirigendi Esa-Pekka Saloneni eestvedamisel juhtimiskonverents ning Rahvusvaheline Loodusfond kutsus arutlema Läänemerd ohtu seadva illegaalse kalastamise teemadel. Üllatuseks tänavusel festivalil oli aga tõik, et maailmanimega orkestreid tippdirigentide käe all sai kuulata ka Silja Line’i kruiisilaevadel.

Jõuline “Magma”
Teist aastat on festivali programmi lülitatud ka Eesti. Stockholmi Berwaldhallenis tõi Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Paavo Järvi käe all rootsi publiku ette Debussy “Fauni pärastlõuna”, Erkki-Sven Tüüri Neljanda ja Lepo Sumera Kuuenda sümfoonia ning Igor Stravinski “Tulilinnu”. Tüüri neljanda sümfoonia “Magma” Eesti esiettekanne kõlas Olari Eltsi ja Evelyn Glenniega ja sedapuhku vallutas tulise laava ürgne vägi põhjamaalaste meeled taas sama solisti virtuoosses pillikäsitsuses, kuid Paavo Järvi juhatusel. Paavo Järvi sõnul sündis kava soovist leida raam eesti muusikale. “Tahtsin Tüüri ja Sumera panna kokku kahe teise 20. sajandi gigandiga, Debussy ja Stravinskiga,” kõneles Järvi, kes jäi lõpptulemusega väga rahule. “Minu jaoks on Tüüri ja Sumera teosed erilised just seetõttu, et meid seob isiklik sõprus,” rääkis ta. “Olen plaadistanud juba Sumera kuus sümfooniat ning nüüd ka Tüüri “Magma”, kus soleerib Evelyn Glennie.”

Läänemere festivalil viibis Järvi esmakordselt. “Mulle meeldib see idee, mille mu head sõbrad Esa-Pekka Salonen ja Valeri Gergijev on teoks teinud,” rääkis ta. “Arvan, et Eesti peab Läänemere ääres toimuvates kultuuri- ja ka mittekultuurilistes sündmustes osalema.” Sama meelt oli ka kontserdil viibinud Eesti suursaadik Rootsis Jüri Kahn. “Igasugune Eesti osalemine Läänemere piirkonna kultuurialases koostöös on äärmiselt oluline just ühtse identiteedi seisukohalt,” rõhutas saadik. Tema sõnul saab Rootsi puhul aga takistuseks näiteks kulutuuriatašee puudumine saatkonnas. “Kui kaks aastat tagasi siia tulin, siis arvasin, et eesti kultuuri võimalused end siin jäädvustada on suurepärased, kuna sellega tegeles nii väliseestlaste loodud Eesti Kultuuri Koondis kui ka Eesti Instituut. Nüüd aga tunnen, et saatkond vajab lisaks ka kultuuriatašeed,” kõneles Kahn. “Olen seda küsimust ka tõstatanud, kuid lahendus ei ole kiire tulema.”

Ühtne identiteet
Eestlaste esinemist nautis ka festivali kunstiline juht Esa-Pekka Salonen. “Tõstaksin esile iseäranis Eesti helitöid heas esituses, mille publik soojalt vastu võttis,” sõnas ta. “Lepo Sumera kaotus oli löök kogu muusikaelule, kuid on hea meel tema fantastilist sümfooniat nii elavas ja heas esituses kuulda.” “ERSO on võimekas orkester, kus on palju andekaid mängijaid, loodetavasti toob orkestri tulevik rohkem rahvusvahelisi kontakte,”nentis Salonen. Mullune festival tõi maailmanimega dirigendi esmakordselt Eestisse, kus ta andis kontserdi Helsingi Linnaorkestriga. “Naljakas mõelda, kuid see oli tõesti mu esimene külaskäik Tallinna üldse. Kuid see oli suurepärane, olgugi et sain seal vaid ühe päeva veeta. Inimesed on soojad ja sõbralikud, soome keelest saadi aru ning kontsert jääb kauaks ajaks meelde.” Salonenil tuli mullu lavale astuda raskel päeval – just äsja oli Eesti kaotanud traagilises kopteriõnnetuses kaks suurepärast noort muusikut. “Meeleolu oli rusuv, inimesed olid ikka veel šokis. Mängisime hukkunuile pühendatud lisapala, Sibeliuse “Mélisande’i surma”; see oli väga liigutav hetk,” meenutas ta.

Sel aastal tundis Salonen ennekõike rõõmu dirigeerimisest Stockholmi koduses Berwaldhallenis. “Eks festivali juhtida ja samal ajal ka ise kontserte anda on ikka väsitav,” kõneles ta. “Muusikalises mõttes on see aga põnev aeg ning ma naudin võimalust olla tagasi Stockholmis, kus juhatasin palju kaheksakümnendatel, samuti kohtumist oma heade sõprade Valeri Gergijevi ning Paavo Järviga.”

Festivali kasvuplaane Saloneni sõnul hetkel ei peeta, küll aga tahetakse rohkem tegevust viia teistesse Läänemere-äärsetesse riikidesse. Saloneni sõnul tuleb Läänemere regiooni vaadelda kui ühtset kultuurilist identiteeti. “Läänemere-äärse regiooni ajalugu on küll valus ja konfliktirohke, kuid tundub õige aidata festivali abiga kaasa regiooni ühtsusele ning sellega ka n-ö Balti identiteedi kujunemisele.”