Tänavused eesti muusika päevad vaatavad minevikku ja olevikku

16. aprill 2007.

Eesti muusika päevad, kus tänavu on palju uuenduslikku, kestavad veel kolm päeva.

Kui varasematel aastatel on eesti muusika päevad kippunud jääma muusikute ringkonna peoks, siis tänavu on vaade avaram. Nagu ikka, kõlab festivalil palju uudisteoseid, ent samas heidetakse pilk ka minevikku ja ühendatakse jõud teiste kunstivaldkondadega.

Üks selline ühisüritus oli kolmapäevane Nukufilmi 50 aasta juubelile pühendatud programm “Laulud kevadele”. Seansi esimene pool mõjus ekskursioonina lapsepõlve. Üksteise järel linastusid Heino Parsi “Laulud kevadele”, Elbert Tuganovi “Just nii!”, Kalju Kivi “Klaasikillumäng” ning Riho Undi ja Hardi Volmeri “Nõiutud saar”, mille heliloojad on Veljo Tormis, Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür ja Lepo Sumera. Sellele järgnesid juubelitükid: Priit Tenderi “Miriami teatriseiklus”, Volmeri “Lõpu-õhtu” ning Jelena Girlini ja Mariliis Bassovskaja “Kleit”, mille heliloojad on Märt-Matis Lill, Ülo Krigul ja Malle Maltis.

Ühtaegu minevikku ja olevikku vaatas ka reedene E-Erso kontsert. E-täht Eesti tuntuima professionaalse orkestri nime ees viitab muidugi elektroonikale. Viis julget orkestri elektriseerijat olid Urmas Sisask, Mirjam Tally, Tauno Aints, Peeter Vähi ja Margo Kõlar. Vägesid juhatas Risto Joost. Kõlasid neli esiettekannet ja üks töötlus.

“Koit” Kõlari tõlgenduses

Sisaski keelpilliorkestrile loodud satelliitkontserdis “Triangulatsioon” tuli esile keelpillirühma kogu värvikus. See oli energiast pakatav muusika, kus kõrvuti kõlasid orientaalsed klišeed, baroksed harmooniad ja kohati isegi art-rokilikud motiivid. Viiulil soleerinud Tiit Kikasele on omane ääretult ekspressiivne väljenduslaad ning tema pikkades ja julgetes viiulisoolodes oli ehedat sära ja energiat.

“Triangulatsioonile” järgnenud Tally “Turbulence” pakkus Sisaski palale huvitavat kontrasti. Kui “Triangulatsioon” tekitas tunde protsessist, siis Tally helitöö mõjus seisundina. Sisaski muusikas elustusid justkui vanad traditsioonid, Tally aga jätkas talle omasel nüüdisaegsel helimaastikul ning sellest muusikast kumasid läbi hea orkestri- ja kaine vormitunnetus.

Selle kõrval mõjus Aintsi “2film” tohutult intensiivsena. See kompositsioon oli loodud pingete kontrastile, mida tekitasid vaikuse ja helimasside vaheldumine, harmoonilised ja mürarikkad kooskõlad.

Peeter Vähi teoses “Naasmine Eikusagile” oli küpsust, pinget ja teatavat intiimsust, kohati kõhedaid ja samas suurejoonelisi kõlavärve. Viimseni olid ära kasutatud löökpillisektsiooni võimalused. Helitöös soleeris süntesaatoril ka helilooja ise. Kontserdi lõpetas Heino Elleri “Koit”, millele andis elektroonilise mõõtme Margo Kõlar, kes sai ülesandega hakkama hästi, diskreetselt ja lugupidavalt.Sama päeva õhtul järgnes heliloojate maja klubis klubilikes toonides eesti muusika öö, mille korraldas toimkond Hea Uus Heli. Alumisel korrusel keerutasid plaate Mihkel Kleis, Berk Vaher, Aivar Tõnso jt.

Ülemisel korrusel esinesid Pastacas, Weekend Guitar Trio, Kirtana Rasa, Sander Saarmets alias Muschraum ja Algorütmid. Õhtu vaieldamatu nael oli Pastacas, kelle lood on helikeelelt lustlikud ja tehniliselt põnevad.

Festival Eesti muusika päevad
11.-18. aprillini