Aktuaalne

Paradiisi viigu sind inglid

Toomas Velmet, Sirp

17. mai 2013

„Maestro IV. Gloria”: solistid, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel 4. V Pärnu kontserdimajas.

Nende sõnadega lõpetasid Pärnu kontserdimaja hooaja Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel. Tõepoolest, kõik toimuski nii ka päriselt. Planeerisin Pärnusse jõuda tund enne kontserdi algust, et rahulikult kohvikus Cello kohvitada ja tuttavatega vestelda, kuid linna piiril esimesel ristmikul seisis kogu liiklus, sest Tallinna maanteed ületasid vasakult paremale „põrguinglid”, teadjate hinnangul umbes poolteist tuhat masinat – hirmuäratavalt võimas pilt. Ristmik oli kinni üle poole tunni, misjärel hingasin juba kergendatult, kuid siis olid motomehed hõivanud Jannseni ja Tallinna maantee ristmiku: nüüd tulid nad paremalt vasakule ja ummistasid kesklinna. Mingi ime tõttu õnnestus siiski jõuda kontserdi alguseks üle jõe ja isegi kontserdimaja suurde saali, kui maestro Järvi lõi lahti Mozarti „Vesperae solennes de Confessore” avaosa Dixit sõnadega: „Nii ütles Issand minu isandale: istu mu paremale käele, kuni ma olen pannud su vaenlased su jalgade järiks”.

Kui kontsert lõppes sõnadega „In Paradisum deducant Angeli” („Paradiisi viigu sind inglid”), siis vastas see minu seisundile, kui pääsesin „põrguinglite” käest varjule kontserdimajja. Kontrast oli vägevalt raputav kogu saalitäiele publikule, kes said siiski nautida ERSO ja EFK kontserti „Gloria”. Sellise pealkirjaga kontsert sisaldas juba öeldud Mozarti Vespri C-duur ja samas pooles väga hea kontrastina Francis Poulenci „Gloria” ning pärast vaheaega Gabriel Fauré „Reekviemi”. Solistide bukett algas kõigis teostes soleerinud Kaia Urbiga, kellele assisteerisid Marianne Pärna (alt), Raul Mikson (tenor), Uku Joller (bass) ja veel René Soom (bariton). Täiesti erakordne on Kaia Urb, kes lisaks talendile ja kõrgprofessionaalsusele on valmis ka viimasel hetkel võtma endale vastutuse Poulenci „Gloria” solistirolli eest ning esitama keeruka materjali tipptasemel. Urbist kujunes kolme teose esitusel keskne isiksus ja publik ei unustanud teda tänamast järjest marulisema aplausiga.

Mozarti „Vesperae …” KV 339 C-duur on tunnistatud meisterlikuks ettekuulutuseks, et tulemas on geniaalsed Missa c-moll ja Reekviem. Mozarti C-duuris teosed, välja arvatud „Jupiteri” sümfoonia, on mind ikka jahedaks jätnud. Nii seegi kord, ehkki mul puuduvad vähimadki etteheited esitusele, hoopis kiidusõnu pälvivad nii koor kui solistid ja kogu seltskond kontrastina väljas valitsenud motohulluse taustal.

Väga positiivse helikeele kontrasti tõi Poulenci meistriteos „Gloria”, kus tõeliselt säras Kaia Urb kõigis registreis ja dünaamilistes finessides. Ma ei veaks kihla, et Barbara Hendricks esitaks teost paremini … Poulenci „Gloria” sellisel tasemel esitus võiks olla ka Pärnu kontserdimaja suure saali akustiliseks demonstratsiooniks oma dünaamiliste kontrastide ja ansamblilise tasakaaluga – suurepärane saavutus maestro Järvi, Neeme Järvi juhatusel. Ammu peaks olema selge see kultuuriline efekt, mida Pärnule on toonud kontserdimaja, kuid ikka on rahulolu suur, kui näed täismaja publikut nautimas veel talvehooaja lõpetamisel meie endi tipptegijate kontserti vokaalsümfoonilistest suurvormidest.

Kava teises pooles kanti ette Gabriel Fauré Reekviem, mis oma meeleolult päris oluliselt erineb teistest samalaadsetest. See ei olekski nagu „surnute missa”, vaid pigem „surma hällilaul”, mis sisendab rahu ja leppimist ega ehmata ja hirmuta. Autori enda paradoksaalse ütlemise järgi kirjutas ta reekviemi „… lihtsalt lõbu pärast …”! Fauré teoses peaaegu puudub dünaamiline forte kulminatsioon ja kogu suure esitusaparaadi juures jääb valdavaks mezzoforteja piano tasand, aga autor teadis, et suure esituskoosseisu (orkestreeris ta õpilane Roger-Ducasse) on piano mitu korda mõjusam kui väikse orkestri puhul – ja nii see tõepoolest on. Kogu Reekviemi ettekanne oli meisterlik. Ligi 40minutiline dünaamiliste vapustusteta suurteos kanti vormimeister Neeme Järvi juhatusel ette veenvalt ja nauditavalt – Pärnu publik kviteeris seda püstijalu – ning lisaks pakuti veel sinna ainusobiv Mozarti „Ave verum corpus”, mille esitus oli tõeline pärl.

Kõik toimunu ei tähenda muidugi, et hooaeg on läbi ja suvi „motobandede” käes, vaid tõotab hoopis nauditavat suvehooaega, mille pärliks on 16. – 23. juulini suurejooneline ja uue pealkirjaga rahvusvaheline Pärnu muusikafestival „Järvi akadeemia” ning selle pärliks omakorda maailma tippviiuldaja Hillary Hahn (USA). Ja siis on juba kohal kõik dirigendid Järvid.

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=18216:kontserdipeegel&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3442