Aktuaalne

ERSO turneel USA-s kujunes tippsündmuseks Neeme Järvi juhatatud kontsert New Yorgis

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

13. november 2013

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri teistkordsel turneel Ühendriikides juhatas 30. oktoobrist kuni 10. novembrini kokku seitset kontserti peadirigent Neeme Järvi. Tema dirigeeritud viimane kontsert 10. novembril New Yorgi Lincolni keskuse Avery Fisher Hall’is kujunes kontserdireisi esipoole tippsündmuseks.

New Yorgi kontsert oli ERSO-le juba üheksas, aga orkestri kunstilisele juhile Neeme Järvile seitsmes ja sellel suurepärasel reisil viimane. Vahepeal dirigeeris kaht kontserti Nikolai Aleksejev, kes jätkab pärast New Yorki alles jäänud viie kontserdiga, kuni 17. novembrini Floridas. Eelviimast kontserti sama kavaga juhatab ka Anu Tali. Eesti muusikast on kogu reisi 15 kontserdist lausa 11 korral kava avamas Veljo Tormise Avamäng nr 2, reisi algul ka Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mäletuseks“.

New Yorgi kavasse Avery Fisher Hall’is oli valitud aga koguni kaks eesti heliloojat: nüüd järgnes Tormise avamängule kaks Arvo Pärdi teost, sest kaastegev oli just oma USA turneed alustamas Eesti Filharmoonia Kammerkoor. „In principiole“ ja „Da pacem Dominele“ järgnes Wolfgang Amadeus Mozarti imekaunis „Ave verum corpus“, mis tuli kordamisele. Õhtu teises osas juhatas Neeme Järvi Jean Sibeliuse Sümfooniat nr 5, tuues siin lisapalana ettekandele meistri „Andante festivo“.

Neeme Järvi on Avery Fisher Hall’is juhatanud palju kordi huvitavaid kavasid varem New Yorgi Filharmooniaorkestri ees, kuid enda orkestriga siin üles astuda oli talle esmakordne ja eriline kogemus, kus mõlemapoolselt anti oma parim.

Kui ka pressivastukajad ära oodatud, saab kindlasti mainida väga heatahtlikku ja soosivat vastuvõttu Eesti muusikute esinemisele pühapäeval 10. novembril täissaalile kuulsa New Yorgi Filharmooniaorkestri residentsis Lincoln Center’s. Köitev on, missuguste eelteadmistega on retsensendid meie ERSO ja Neeme Järvi kohta kirjutanud – nimevigadeta, sisuliste eksimisteta, teadmisega meie poliitilisest lähiminevikust, meie kultuurist, dirigentidest Järvidest ja Arvo Pärdist, samuti Veljo Tormisest. Arvan, et siin taga on ka meie toimetajate ning korraldajafirma Opus3 Artists hea eeltöö.

New Yorki oodati sellele tõeliselt rahvuslikule sündmusele autorina kohale ka helilooja Arvo Pärti, aga siiski ei võtnud ta ette seda pikka ja väsitavat teekonda üheks õhtuks üle ookeani.

New Yorgi kontsert kuulus ühtlasi muusikapidustuste „White Light Festival“ programmi, kus 2010. aastal dirigeeris ka Tõnu Kaljuste. Kuu aega kestvatel pidustustel laulis nüüd meie ERSO järel Leipzigi Toomkiriku poistekoor koos Leipzigi Barokkorkestriga.

New York Classical Review avaldas 11. novembril artikli Eesti muusikute kontserdist („Põhjala puhta ilu toomisest“) esimesena George Grella sulest, seejärel kiitis meid samal päeval New Yorgi kultuuriajakiri The New Criterion Jay Nordlingeni artikliga, ja ka Financial Times on avaldanud 12. novembril nimeka kriitiku Martin Bernheimeri tunnustava arvustuse ERSO-st ja nende kontserdist New Yorgis.  Lisame maestro Järvi enda arvamuse: „Orkester on suurepäraselt mänginud, meil on olnud haruldased saalid ja suurepärane vastuvõtt. Pole kahtlust, et ERSO kuulub maailmaklassi.“

ERSO turneel peab silma peal ka meie Klassikaraadio, aga eriliselt tahaksin esile tõsta ERSO muusikateadlasest toimetaja Maarja Kasema eeltööd ning kogu reisi kajastamist oma postitustega veebiaadressil < blog.erso.ee >, – see on parim, mis saab olla: täpne, eksimatu ja oma avara nägemisega hariv, meeleolukas ning huvitav lugeda, fotode ja videoklippide kaudu vaadata, põhjalik ja ülevaatlik pressi vastukajadega koos raadiosaadete kuulamisvõimalusega jms.

Peadirigent Neeme Järvi ei jäänud Ühendriikides aga puhkama: kolmel õhtul, 14.- 16. novembril juhatab ta taas Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit Washingtonis, kus 2. novembril dirigeeris samas ka Kristjan Järvi. Kennedy keskuse kontserdisaalis tulevad ettekandele Zoltán Kodály süit ooperist „Háry János“, Ferenc Liszti Klaverikontsert nr 2 (solistiks Alice Sara Ott) ning katkendid Sergei Prokofjevi balletimuusika „Romeo ja Julia“ kahest süidist op. 64.

Novembrikuu lõpul seisab Neeme Järvi oma teise, Šveitsi orkestri ees, kui Šveitsi-Romaani Orkester mängib tema käe all Genfis, Lausanne’is ja Zürichis.