Aktuaalne

Dirigent ja helilooja Taavo Virkhaus tuli juubilarina laulupeole

Priit Kuusk, muusikaajakirjanik

1. juuli 2014

Eestist läbi Saksamaa koos perega Ameerika Ühendriikidesse lahkunud nimeka muusikategelase Adalbert Wirkhausi pojana pidi ka tollal 10-aastane Taavo Virkhaus sünnimaa maha jätma. Nüüd on ta jälle meie üldlaulupeo dirigendipuldis taasvabas Eestis.

Legendaarse David Otto Wirkhausi poeg, dirigent, helilooja ja muusikapedagoog Adalbert Wirkhaus (1880-1961), väga tuntud ja võimekas Eesti muusikategelane, põgenes Nõukogude okupatsiooni eest 1944. aastal perega Saksamaale. Ta oli Leipzigi konservatooriumi 1908. aastal lõpetanuna meie kõige esimene kutseline dirigent, samas Leipzigis ka heliloojadiplomi saanud. Adalbert Wirkhausil oli suuri teeneid Eesti Vabariigi muusikaelu edendamisele paljudel aladel. Samu muusikaradu asus käima ka tema Tartus 1934. aasta 29. juunil sündinud poeg Taavo Virkhaus, kelle esimeseks pilliks 5-aastasena oli aga viiul.

Viis aastat Saksamaal koolis käinud, siirdus Taavo koos perega 1949. aastal USA-sse ja sai seal kõrgeklassilise muusikahariduse. Ta lõpetas viiuli erialal Miami ülikooli, seejärel kuulsa Rochesteri Eastmani muusikakooli, kust sai ka doktorikraadi kompositsiooni alal. Doktoritööks oli Viiulikontsert nr 1, mis pälvis maineka Howard Hansoni preemia. Järgnesid dirigeerimisõpingud Tanglewoodis, Kölnis ja Orkney Springsis. Taavo Virkhausist sai Rochesteri ülikooli ning ooperiteatri muusikadirektor ja ta juhatas ka Eastmani muusikakooli dirigeerimiskateedrit. Pikemalt oli silmapaistva ja esindusliku välimusega, filminäitleja sarnane Eesti muusik ametis Minnesotas Duluth-Superiori Sümfooniaorkestri ja Alabamas Huntsville’i Sümfooniaorkestri muusikadirektori ja dirigendina. Tema abikaasa on lauljatar Nancy Virkhaus. Mõlemad on mitmeil puhkudel USA-s ka Eesti muusikat tutvustanud.

Pärast lahkumist sünnimaalt õnnestus Taavo Virkhausil Neeme Järvi kutsel siia uuesti tulla juba 1978. aastal, kus ta ERSO ees juhatas oma I viiulikontserti, solistiks Mati Kärmas. See oli meie muusikapublikule tõeline ilmutus – väliseesti dirigent okupeeritud Nõukogude Eestis avalikkuse ees! Mati Kärmas esitas kontserti Tallinnas tema käe all veel 1990. aastal ning käis solistina seda mängimas ka Soomes ja Ühendriikides. Nüüd Tallinnas esitatav ja 3. juulil autori juhatusel kõlav Viiulikontsert nr 2 on loodud 1995. aastal, kõlanud ka Eestis juba 2004. aastal Tartus Sigrid Kuulmanniga solistina, kes seegikord on taas solistiks. Taavo Virkhaus on olnud viljakas helilooja eeskätt instrumentaalmuusika vallas. Esimene sümfoonia valmis tal 1975. aastal ja nüüd on sümfooniaid kokku kuus(!), lisaks avamängud, kvartett jm palad. Kaks sümfooniat on helilooja juhatusel kõlanud ka ERSO ettekandes Tallinnas.

Taavo Virkhaus on Eesti vabanedes siin juhatanud nagu oma vanaisa David Otto Wirkhausi jälgedes taas ka meie üldlaulupidudel 1990., 1999. ja 2004. aastal, samuti Tartu laulupidudel. Ja seegikord dirigeerib ta jälle üldlaulupeo esimesel, 5. juuli kontserdil meie kutselisi puhkpilliorkestreid.

2004. aastal autasustas Tartu linnavalitsus Taavo Virkhausi Tartu medaliga tema panuse eest väliseestlaste muusikaelu edendamisel ning teenete eest Eesti ja Tartu laulupidude ajaloos.

On huvitav, et kaks väliseesti hästituntud muusikategelast on tulnud Eestisse seekordse üldlaulupeo lainel just oma sünnipäevadel – maestro Roman Toi oma 98. sünnipäeval 16. juunil ja maestro Taavo Virkhaus otse oma 80. aasta juubelisünnipäeval 29. juunil 2014. Kui Roman Toid tervitas lennujaamas väike laulupeokoor, siis Taavo Virkhausi taas otse lennukilt tulles Tallinnas Radissoni hotellis rohkearvuline sugulaste seltskond koos maestro Neeme Järviga.

XXVI üldlaulupeo eelõhtul 3. juulil dirigeerivad Neeme Järvi ja Taavo Virkhaus Tallinnas Estonia kontserdisaalis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees populaarset muusikakava nimetuse all „Suur suvine kohtumine. Sõbrad”.