Arvustus. Gutman võlus välja groteskseid ja graatsilisi momente

06. märts 2015.

Reedel naasis Tallinna kontserti andma tšellist Natalja Gutman, Eesti publikule tuttav meisterlik, originaalse kavaga ning süvitsi minev muusik. Gutman on sündinud 1942. aastal, ta on õppinud Rostropovitši käe all ning teinud koostööd nii Svjatoslav Richteri kui oma abikaasa Oleg Kaganiga. Gutman on toonud esiettekandele Schnittke, Pärdi, Gubaidulina jt. teoseid. Eestis on Gutman viimastel kontsertidel esitanud Haydni ja Schnittke muusikat. Seekord sobis kavva teos, mis sündis turbulentsete sündmuste keskel täpselt 45 aastat tagasi – poola helilooja Witold Lutoslawski maailmakuulsale tšellistile Mstislav Rostropovitšile pühendatud Tšellokontsert. Teos tuli esiettekandele 14. oktoobril 1970 Londonis Royal Festival Hallis.

Lutoslawski puhul peab rõhutama, et ta on oma loomingus püüdnud vältida plakatlikke tõlgendusvõimalusi. Samas on Tšellokontserdi valmimise ajal aset leidnud sündmused ja helilooja kiri tšellovirtuoosile, milles ta värvikalt kirjeldab teose vormi dramaturgiat, andnud võimaluse spekuleerida antud teose puhul draamaga, milles peategelane tšello keeldub allumast totalitaarse süsteemi türanniale, kirjeldades laiemalt dissidendi saatust tollases Nõukogude Liidus. Lutoslawski ei olnud dissident vaatamata sellele, et tema isa Józefi ja onu hukkasid bolševikud Moskvas 5. septembril 1918. aastal, vend Henryk suri Gulagis 7. oktoobril 1940.

Rostropovitš sattus Tšellokontserdi esiettekande ajal konflikti võimuga, mis kulmineerus emigreerumisega kodumaalt. Rostropovitš oli üks neist, kes varjas oma kodus Solženitsõni. Samal 1970. aastal pälvis Solženitsõn Nobeli preemia. Tšellokontserdi üks tellijatest oli Londoni Royal Philharmonic Society, kes tähistas esiettekandel pidulikult ka oma varasema tellimuse esitamist Ludwig van Beethovenile – Sümfooniat nr. 9. Tšellokontserdi raadioülekanne sotsialistlikes maades sealhulgas Poola Raadios keelati. Kuus nädalat peale teose esiettekannet suruti Lutoslawski kodumaal veriselt maha tööliste streik.

On märgiline, et Gutman just Lutoslawski Tšellokontserdi Tallinna kontserdi kavva valis. Lutoslawski teose keskmes on tehniliselt keeruline tšellopartii. Kontserdi avaosas kõlas Gutmanilt väljapeetult ja tähelepanuhaaravalt ulatuslik soololõik. Lutoslawski on partii kujundanud tämbrite ja faktuuride polüfoonilise helikangana. Tšello soolopartiisse sekkus jõulise agressiivsega vaskpillide lühikestest signaalidest koosnev ja kogu kontserdi jooksul kõlav iseloomulik raputav signaalhüüe. Orkestri keelpillide muusikalise materjali kulminatsiooniks oli tervet rühma haarav groteskselt tantsuliselt keerlev unisooniepisood. Mitmekesisest tšellopartiist võlus Gutman enesekindlalt ja süvitsi minnes ridamisi lüürilisi, groteskseid, graatsilisi ja agressiivseid muusikalisi momente. Gutmani mängus oli lisaks enesestmõistetavale virtuoossusele muusikalise mõtlemise küpsust.

Lutoslawski sündmusterohke ning sümfoonilise arenduse kaudu ühtseks tervikuks kujundatud Tšellokontserdi esitus kujunes tänu Natalja Gutmani, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja dirigent Nikolai Aleksejevi täiuslikule koostööle eredaks elamuseks.

Loe artiklit ERRi kultuuriportaalis.