Aktuaalne

ERSO esitab Eesti heliloojate uudisteoseid

Dirigent Anu Tali, tšellist Leho Karin ja helilooja Mirjam Tally proovis, 13.04.2016. Foto Karin Kopra.

ERSO pressiteade

14. aprill 2016

Reedel, 15. aprillil annab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester traditsioonilise mitmete uudisteostega sümfooniakontserdi festivalil Eesti Muusika Päevad. Kontserdil “Kevad Tallinnas” tulevad esiettekandele kolme Eesti helilooja –  Mirjam Tally, Ülo Kriguli ja Maria Kõrvitsa – erinäolised uudisteosed. Mirjam Tally “Erosioon“ on inspiratsiooni saanud inimtegevusest ja globaalsest soojenemisest põhjustatud protsessist abstraktsemas tähenduses, lisaks tavapärasele sümfooniaorkestri koosseisule on laval Leho Karin võimendatud tšellol ning elektoonilise poole eest vastutab Tammo Sumera. Ülo Kriguli teose “Understandars” aluseks on džässistandardite tekstifragmendid ning selle ettekandel teeb kaasa vokaalansambel Estonian Voices. Maria Kõrvitsa teos “Langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi” põhineb 13. sajandi sufi poeedi ja müstiku Rūmī luuletusel.

ERSOt juhatab Põhjamaade sümfooniaorkestri ja Sarasota sümfooniaorkestri peadirigent Anu Tali. “Ma ei taha elada muuseumis. Senikaua kui inimesed elavad ja muusikat kirjutavad, on maailmas lootust,” ütleb Tali. Anu Tali: “Tihtipeale ei lähtu tänapäeva heliloojad muusika kirjutamisel mingist traditsioonist, vaid teatud äratundmisest. Need kolm heliloojat on väga erinevad, neid on kõnelema pannud erinevad asjad, eri mõtted ja see väljendub ka nende muusikas.”

Lisaks uudisloomingule kõlavad kontserdil kaks tähendusrikast teost sajandivahetusest: Mari Vihmandi “Floreo“ ja Lepo Sumera VI sümfoonia.

Mari Vihmandi “Floreo” võitis 1996. aastal rahvusvahelisel heliloojate rostrumil peaauhinna alla 30-aastaste heliloojate kategoorias. Lepo Sumera VI sümfoonia jäi helilooja luigelauluks, tema viimaseks lõpetatud teoseks, kõlades esiettekandes vaid kuu aega enne helilooja surma, tema 50. sünnipäevale pühendatud kontserdil ERSO toonase peadirigendi Arvo Volmeri juhatusel.

Kontserdil selgub LHV uue heliloomingu Au-tasu laureaat. LHV Au-tasu väärtustab uut Eesti heliloomingut ja Eesti aktiivseid heliloojaid, tuues tähelepanu keskmesse just uue muusika, mis kõnetab ja väärib laialdast rahvusvahelist kõlapinda. Au-tasu antakse heliloojale tähelepanuväärse uudisteose eest, mille maailmaesiettekanne on toimunud möödunud kalendriaastal. Auhindamiseks esitati kokku 39 teost, millest žürii valis finaali 11. Täpsema info nominentide kohta leiate siit: http://www.eestimuusikapaevad.ee/lhv-uue-heliloomingu-au-tasule-11-kandidaati/

Eesti Muusika Päevad (EMP) on alates 1979. aastast olnud olulisim Eesti heliloojate loomingule keskenduv festival.