Aktuaalne

Kristiina Poska: Armastus ei küsi

Kirke Ert, Postimees

18. mai 2016

Vapustav! Erakordne! Suurepärane! Meeldejääv! Kristiina Poska on fantastiline! Nii räägivad need valitud, kes said osa reedesest Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdist, mida juhatas Kristiina Poska. Karismaatiline maailmakodanikust dirigent on publikumagnet, piletid olid välja müüdud juba mitu nädalat tagasi ja kui aeg-ajalt ikka juhtub, et mõni kuulaja jätab tulemata, siis sel korral ei olnud saalis ühtki vaba kohta. Oma osa oli kindlasti ka repertuaari valikul, sest toimus sarja «Romantika» neljas kontsert, kavas Johannes Brahmsi viiulikontsert ja Anton Bruckneri sümfoonia nr 4 «Romantiline».

Poska ütles paar päeva varem toimunud ERSO proovis Postimehele, et võimalus olla Eestis laval ja töötada koos eesti muusikutega on tema jaoks väga eriline ja emotsionaalselt ületamatu väärtusega. Need ei olnud tühipaljad sõnad, sest kontsert oli erakordne. Publik aplodeeris püsti seistes paarkümmend minutit ja ei tahtnud kuidagi dirigenti ega orkestrit lavalt päästa. ERSOst kinnitatakse, et ka orkester ise jäi esitusega väga rahule ning tagasiside publikult on äärmiselt positiivne.

Kristiina Poska nimi lendas Eesti laiema avalikkuse ette ilmselgelt seoses uudisega, et Suurbritannias tegutseva maailma suurima klassikalise muusika sündmuste andmebaasi Bachtrack avaldatud 2015. aasta statistika ülevaate põhjal on Poska kõige hõivatum naisdirigent. Arusaadav, et temast varem väga palju juttu ei ole olnud, sest lahkus ta ju Eestist kaksteist aastat tagasi ning on siinseil lavadel harv külaline. Estonia kontserdisaalis oli ta dirigendipuldis esimest korda alles kaks aastat tagasi Tallinna Kammerorkestri ees.

Ettepaneku juhatada hooaja lõppkontserti tegi Poskale ERSO direktor Kristjan Hallik enam kui aasta tagasi.

«Ma ei ole siin palju töötanud. Olla Estonia laval on üks erilisemaid tundeid, mis võib olla seotud ühe kontserdisaaliga. Sest see on Eesti, see on kodu. Pealegi olin ju siit lahkudes koorijuht ja minu muusikalised kontaktid olid olematud. See kontsert on mõnes mõttes uus algus minu jaoks siin Eestis,» rääkis Poska.

Poska naerab, et ERSO proovideks pidi ta eraldi valmistuma, sest ei ole harjunud eesti keeles proovi tegema. «Ma alustasin töötamist orkestritega ju Saksamaal ja saksa keeles. ERSOga proovi tehes pidin end kokku võtma ja hästi kontsentreeruma ning mõtlema kõikidele nendele muusikalistele terminitele, sest ma ei ole kindel, kuidas need eesti keeles on. Ja vahepeal, kui end muusikasse unustasin, tulid saksakeelsed sõnad sisse,» rääkis ta.

Kristiina Poska_foto Sander Ilvest

Kristiina Poska ja ERSO, mai 2016. Foto Sander Ilvest.

Türi muusikakoolis klaveri eriala lõpetanud ja koorijuhtimist õppinud Poska ütleb, et tema suur armastus on siiski orkester ja orkestrita ta enam ei saa. «Armastus ei küsi,» põhjendab ta. «Orkestri partituurid on komplekssemad ja väljakutsed on teised, repertuaar palju suurem ning ka värv ja võimalused laiemad. Kuigi kõigist maailma instrumentidest ei ole midagi panna inimhääle kõrvale, siis väljaspool seda on orkester kõige rikkalikum palett, mida on võimalik kasutada. Mänguvõimalused on ääretult suured ja see huvitab mind.» Lisades, et midagi ei ole siiski välistatud, kui näiteks mõni tippkoor peaks teda dirigeerima tahtma. «Ma ju tulen sellest maailmast ja loomulikult võin seda kaaluda. Aga selge on see, et inimene peab mingil hetkel tegema valiku, ja mina olen oma valiku teinud,» lisab Poska.

Praegu unistab ta hoopis Straussi ooperite dirigeerimisest. «Need on rasked ja komplitseeritud, nendeni jõuavad kogenuimad dirigendid. Neist leian ma kõik, mida ooperist otsin. See on minu muusika. Kollektiivide osas, kelle ees seista, mul unistusi ei ole. Küll aga loodan ma, et jõuan kunagi Estonia teatrisse,» naerab dirigent.

Poska on aastaid töötanud Berliini Komische Operi kapellmeistri ehk teise dirigendina. Sügisest algab aga tema vabakutselise dirigendi elu. «Ebakindla tuleviku hirmudega on seisnud silmitsi iga muusik, kellel ei ole eluaegset lepingut. Ma otsustasin, et hirm ei saa minu otsustes otsustavaks. Kogu maailm liigub selles suunas, et lepingud on lühiajalisemad ja elu ebakindlam. Ma arvan, et seda ei tohi karta. Sellel hirmul ei ole mõtet, lihtsam on enda suhtumist muuta ja võtta sellest hea. See rikastab meid, kuna tekib rohkem infovahetust ja inimesed saavad erinevaid kogemusi,» on ta kindel.

Mida ta aga paljuräägitud tiitlist «hõivatuim naisdirigent» arvab? Poska viivitab vastamisega. «Ma ei tea, kas seda on korrektne öelda, kuid kui ma olen päris aus, siis ei tähenda see mulle mitte midagi. Mida see peakski tähendama? Minu eesmärk ei ole dirigeerida võimalikult palju kontserte, vaid teha võimalikult palju head muusikat. Tihti kehtib see, et mida vähem teha, seda paremini see õnnestub. See ei tähenda mitte midagi muud kui seda, et mul on hetkel palju tööd, mis on positiivne. Sisulist tähtsust seal tegelikult ei ole.»

Ta rõhutab, et kiire elu juures on oluline leida igas päevas väike moment iseenda jaoks. «Kasvõi olla vaikuses või mediteerida, olla iseendaga kontaktis. Kui elu läheb liiga kiireks, on oht dialoog endaga kaotada, kuna välist on liiga palju. Selle taastamiseks peaks looduses jalutama või lugema head raamatut,» räägib ta. Lisades, et kõige paremini ja kõige rohkem laeb teda ennast siiski muusika, millega ta töötab, ning puudutab õrnalt noodipuldil seisvat Anton Bruckneri neljanda sümfoonia partituuri.

Eestis on võimalik maailmakodanikust dirigenti näha järgmisel aastal, praeguste plaanide kohaselt kolmel korral, muuhulgas seisab ta taas ERSO ees Eesti Muusika Päevade avakontserdil aprillis.


 

Kristiina Poska
Sündinud 12.07.1978
Lõpetanud Türi muusikakooli klaveri eriala, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli koorijuhtimise eriala ja Eesti Muusikaakadeemias Toomas Kapteni dirigeerimisklassi.
Ta on pälvinud auhinnalisi kohti ja eripreemiaid paljudel rahvusvahelistel dirigentide konkurssidel kogu maailmas.
Poska on vasakukäeline.

ERSO direktor Kristjan Hallik: “Aasta tagasi ERSO juurde tööle asudes oli Kristiina Poska mul kirjas ühena nendest dirigentidest, keda tahtsin kindlasti ERSO ette tuua. Ta oli küll mitu aastat tagasi üht ERSO kontserti juhatanud, aga tihedamat kontakti seni ei olnudki. Teadsin tema oskust orkestrit hästi ette valmistada ning kõrgeid nõudmisi kvaliteedi osas. See, et tema kohta hiljuti positiivseid uudiseid ning lugusid ilmus, oli kindlasti üks põhjus, mis ka juba seni suure publikuhuviga ERSO lõppkontserdi nõudlust veelgi tõstis.”

Loe artiklit Postimehe kodulehel.