Aktuaalne

Festival „Dvořáki Praha“ lõppes „Humoreskiga“

Publik tervitas Sibeliuse viiulikontserdi ettekannet püstiste ovatsioonidega. Foto: Petra Hajská / Praha Dvořáki festivali arhiiv.

Ivan Ruml, Právo

24. september 2019

Muusikafestivali „Dvořáki Praha 2019“ lõpuõhtu kandis endas hilisromantismi vaimu, esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Šoti viiuldaja Nicola Benedetti. Praha Rudolfinumi Dvořáki saalis esmaspäeval, 23. septembril toimunud kontserti juhatas legendaarne Eesti dirigent Neeme Järvi.
Avateosena kõlanud Heino Elleri sümfooniline poeem „Koit“ küütles impressionistlikes värvides, luues mulje imelisest päevaalgusest kusagil kaugel Läänemerel. Selle peamiselt 20. sajandil tegutsenud helilooja loomingust võime leida teiste Euroopa heliloojate-hilisromatikute mõjusid, samuti folkloorisugemeid ja tugevat sidet oma kodumaa loodusega.
Põhjamaade kultuuri vaimus kõlas ka Soome helilooja Jean Sibeliuse kontsert viiulile ja orkestrile d-moll, oopus 47, mille soolopartii esitas maineka BBC noorte muusikute konkursi omaaegne võitja Nicola Benedetti. Teos on justkui 35-minutiline virtuoosse viiulisoologa sümfoonia, mille keskmes on esimese osa ulatuslik soolokadents. Veelgi säravamat esitust demonstreeris Benedetti viiulikontserdi viimases osas, mida muusikute žargoonis nimetatakse mõnikord jääkarude poloneesiks. Benedetti esitus vastas suurepäraselt kõigile nõudmistele ning pälvis publikult autasuks kauakestva aplausi ja püstised ovatsioonid.
Õhtu teine osa kuulus Austria helilooja Anton Bruckneri peaaegu tunnisele neljandale sümfooniale E-duur „Romantiline“. Neljaosaline hiidteos meenutas helikeelelt Richard Wagneri loomingut. Eesti orkester Neeme Järvi taktikepi all kujundas selle kaasahaaravaks muusikaliseks pildiks, dirigent saavutas tulemuse laia dünaamilise paleti, maitseka agoogika ja – eelnevatest mitte vähem olulisena – dramaatiliste pauside abil.
Paistis juba, et „Dvořáki Praha“ viimane õhtu jääb seekord ilma Dvořákita. Kuid Eesti sümfoonikud lahendasid olukorra lisapalaga, kandes vaimukalt ja muusikalise sarmiga ette helilooja maailmakuulsa „Humoreski“.

(Tšehhi keelest tõlkinud Iivi Zajedova)

Loe arvustust Právo kodulehel.