Aktuaalne

Neeme Järvi kuldne hooaeg

Neeme Järvi (foto Simon van Boxtel).

Sirje Vihma-Normet, Eesti Elu

20. september 2019

Kuldselt kujundatud uue hooaja kavaraamat on elegantne kummardus maestro Neeme Järvile, kellele on see viimane hooaeg ERSO peadirigendina. Järvi vastas samuti kuldselt, viies oma armsa rahvusorkestri esinema Viini Musikvereini kuldsesse saali. Maestro jätkab järgmisel hooajal eluaegse aupeadirigendi tiitliga.

Neeme Järvi õppis Peterburi konservatooriumis nagu meie saja-aastase Muusikaakadeemia esimene rektor, helilooja Mihkel Lüdig. Suurte teenete eest eesti muusika tutvustamisel maailmas valiti Neeme Järvi taasiseseisvunud Eestis esimeseks EMTA audoktoriks. Maestro Järvi ei ole vaid maailmakuulus dirigent, vaid ka meie heitliku ajaloo taustal igas mõttes legendaarne persoon – ,,muusikaline Kalevipoeg“, nagu on Arvo Pärt teda tituleerinud. Neeme Järvi on olnud meie suurimaid (kultuuri)saadikuid maailmas – meenutagem vaid USA presidendi vastuvõttu Valges Majas Ikestatud Rahvaste Nädala raames 10. augustil 1989.a, kus Järvi kinkis president Bushile heliplaadi, millel ta dirigeerib kanada-eesti helilooja Kaljo Raidi 1. sümfooniat.

Meile on eriti oluline aga see, et Järvi on tõstnud meie rahvusorkestri ERSO tasemeni, mis on avanud eesti muusikutele kuulsate kontserdisaalide uksed nii Euroopas kui Ameerikas. Eelpoolmainitud Musikvereini kuldses saalis esinemine on iga orkestri unistuseks!

Järgmisel aastal saab kümneaastaseks Järvi Akadeemia, s.o. dirigentide meistrikursused Pärnus, kuhu tulevad õpetust saama noored dirigendid kogu maailmast. See on aidanud Pärnu muusikafestivalil tõusta Euroopas üheks hinnatumaks suviseks klassikalise muusika festivaliks. Ja mis eriti oluline – igal kontserdil kõlab vähemalt üks eesti helilooja muusikateos. Neemel on olnud õnne selleski, et tema elutööd jätkavad ta dirigentidest pojad Paavo ja Kristjan. On ju Järvi Akadeemiast ja Pärnu muusikafestivalist välja kasvanud Eesti Festivaliorkester, mis Paavo Järvi dirigeerimisel tekitab muusikalist furoori juba kogu maailmas.

Last but not least – Neeme Järvil on eriline vaist panna kokku põnevaid kontserdikavasid – ta suudab lõputult üllatada. ERSO hooaja avakontserdil 13. septembril kõlas esiettekandes Johannes Hiobi sümfooniline fantaasia „Isade maa“, mida oma dramaatilisuses kõrvutab Järvi lausa Sibeliuse „Finlandiaga“. Selle Eduard Tubina põlvkonda kuuluva eesti helilooja saatus on olnud traagiline nagu Eesti saatuski – Hiob hukati 1942.a Vorkuta sunnitöölaagris. Hiobi viimase teose „Isade maa“ partituur tuli lagedale ühest Saksamaa arhiivist ja jõudis õnnelikult Neeme Järvi kätesse. „Minu eesmärk on tutvustada eesti muusikat ja eriti neid teoseid, mis on erinevatel põhjustel unustusse jäänud,“ ütleb Järvi kommentaariks.

Kesk-Euroopa turneele võttis ERSO kaasa Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM). Nende ühisesituses kõlavad Villem Kapi võimas „Põhjarannik“ ja Anton Bruckneri kantaat „Helgoland“, mille helilooja kirjutas Viini meestelaulu seltsi 50.a juubeliks 1893. aastal. See kantaat kõlavat suhteliselt harva, sest meeskoori partii on väga nõudlik. Meie RAM on üks väheseid professionaalseid meeskoore maailmas ja tema ning ERSO esituses kõlab teos tõesti muljetavaldavalt. Neeme Järvi „kuldne hooaeg“ lõpeb maikuus kontserdiga, kus kõlab Pärdi ja Sibeliuse looming.

Loe artiklit Eesti Elu kodulehel.