In memoriam REIN MÄLKSOO (7. IX 1937 – 9. XI 2019)

15. november 2019.
Meie hulgast on lahkunud muusik, viiuldaja ja orkestritöö korraldaja Rein Mälksoo. Rein alustas viiuliõpingutega 10-aastasena Tartus Linda Riineri juhendamisel, Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetas ta 1961. aastal Herbert Laane viiuliklassis. Juba õpingute ajal mängis ta Eesti Raadio estraadiorkestris ning pärast lõpetamist mõned aastad Vanemuise orkestris. Reinu südame- ja elutööks kujunes aga kolmkümmend kaheksa hooaega Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris – orkestris, mis oli oma Tartu-kontsertidega tema hinge pugenud juba poisikesepõlves. 1965. aastal asus Rein tööle ERSO II viiuli rühmas, peadirigent oli siis, nagu praegugi, tema eakaaslane Neeme Järvi. Reinu ERSO-aastatesse mahtus kokku viis peadirigenti, lisaks Neeme Järvile Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev, tihe koostöö oli Roman Matsoviga. 1975. aastast olid Reinu kanda ka orkestri inspektori, praeguses mõistes mänedžeri ülesanded. See tähendas töö- ja lavaplaanide ning koosseisudega tegelemist, ringreiside logistikat ja palju muud. Tema organisaatorivõime, täpsus ja erakordne mälu olid seejuures asendamatud. Rein tegi kaasa orkestri esimesed välisturneed 1970ndate alguses, menukad kontserdid Leningradis ja Moskvas, pikad ringreisid endises Nõukogude Liidus, seejärel juba Soomes, Saksamaal, Rootsis. Viiulimängijana lõpetas ta aastal 1996, inspektori ametis seitse aastat hiljem. Kuid südames ja tegudes jäi ta ERSOga seotuks kuni surmani – elas kaasa orkestri rõõmudele ja muredele, oli ikka reede õhtuti Estonia kontserdisaalis publiku hulgas, viimati veel septembris, kui soovis ERSOle head turneed. Rein oli kui elav entsüklopeedia, kes vaid viivu mõtlemise järel, ise kelmikalt silma pilgutades, suutis mälusahtlitest välja tuua aegadetaguseid fakte ja põnevaid mälestusi nii laval kui lava taga toimunust. ERSO ajaloo talletamine oli talle südameasjaks ning on põhjust olla tänulik, et paljud tema mälestused on jäädvustatud raadio- ja telesaadetes, artiklites, intervjuudes. Rohkelt käsikirjalisi materjale on veel peidus tema sahtlites. Kaks aastakümmet mängis ta viiulit ka toonases, Samuel Sauluse initsiatiivil asutatud Tallinna kammerorkestris, lisaks Eesti Raadio kergemuusikaorkestris ning Tombi kultuuripalee orkestris. Ta on korraldanud ka konservatooriumi ja Estonia orkestri tööd. Abikaasa, Vanemuise ja Estonia baleriini ning hiljem ERSO noodikoguhoidjana töötanud Marikaga ühendas teda 54 aastat abielu, rõõm lastest ja lastelastest, suved Pärnumaal ning loomulikult muusika. Jääme Reinu mäletama kui ERSO hinge ja südametunnistust, pühendunud muusikut, alati abivalmis kolleegi ja mõttekaaslast. Avaldame kaastunnet lesele, lastele ja lähedastele. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester