Aktuaalne

Tere tulemast ERSO virtuaalsesse kontserdisaali

27. märts 2020

3. aprill 2020

Mitmendat põlve muusikainimesed, abikaasad Triin ja Vambola Krigul on juba staažikad ERSOkad: Vambola töötab orkestri löökpillirühmas 20, Triin II viiuli rühmas tosin aastat. Vambola jääb tänasel kodukontserdil oma liistude ehk löökpillide juurde ning on oma paati meelitanud ka Triinu. Aktiivsete ja tegusatena löövad nad alati heal meelel kaasa ERSO kammerkontsertidel ning osalevad ka muudes koosseisudes. Vambola on nüüdismuusikasõpradele kindlasti tuttav ansamblist U: ning tema ettekandes on kõlanud paljude Eesti heliloojate soolo- ja ansambliteosed. Kaks aastat tagasi tunnustasid orkestrandid alati rõõmsameelset ja positiivset Triinu aga kolleegipreemiaga. Muusikaga tegelevad ka nende lapsed Tuule-Helin ja Liisi-Mai.


ERSO metsasarverühma kontsertmeister Ye Pan on sündinud ja kasvanud Hiinas ning kuulub ERSO koosseisus alates aastast 2012. Tema õppejõud Sibeliuse Akadeemias oli ERSO endine metsasarverühma kontsertmeister Kalervo Kulmala ning aastaid vedasidki nad ERSO metsasarverühma tööd ühiselt. Mitmekülgne ja ettevõtlik Ye Pan koolitab juba mitu aastat metsasarvemängijate järelkasvu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning kasvatab koos kontrabassimängijast abikaasaga väikest poega.


Jaapanist pärit Nina Kawaguchi kuulub ERSO koosseisu alates aastast 2015. Ta alustas siin tööd II viiuli rühmas ning jätkab nüüd juba mõnda aega I viiuli rühma koosseisus. Ettevõtliku noore muusikuna osaleb temagi mitmetes kammerkoosseisudes ning ei lase end heidutada ka praegusel ajal, mil võimalused ühiseks musitseerimiseks on piiratud.


1. aprill 2020
Täna pakub ERSO midagi põnevat kogu perele. Tulge vaatama ja kuulama selle hooaja kontserti “Kasvan koos muusikaga. Muusika ja mustkunst”.

Lastel aitavad muusikamaailma avastada dirigent Edmar Tuul, mustkunstnik Meelis Kubo ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.


27. märts 2020
Täna õhtul kõlab ERSO virtuaalses kontserdisaalis Tõnu Kõrvitsa teos „Vaiksed laulud“ („Silent Songs“). See viis aastat tagasi bassklarnetile ja orkestrile kirjutatud teos on pühendatud Eesti tuntuimale bassklarnetistile Meelis Vindile. Esiettekandel, 2015. aasta Eesti Muusika Päevadel kõlas see Meelis Vindi, ERSO ja dirigent Taavi Kulli esituses ning just seda esitust saate täna nautida.

„Vaiksed laulud“ on jäädvustatud ka ERSO uuele heliplaadile, milleks on Risto Joosti juhatusel salvestatud Tõnu Kõrvitsa album „Nordic Lights“.

Rahvusvahelises pressis on saanud kiita nii plaadil kõlav muusika kui ka interpretatsioon. Esile on tõstetud „esituse ja salvestise laitmatult kõrget taset“ (Dominy Clements, musicweb-international.com), mainitud on, et seda fantastilisi, muinasjutulisi ja loodusega seotuid meloodilisi lugusid täis plaati „on äärmiselt kerge kuulata, ainult üks track kestab kauem kui kuus minutit“ (WDR 3 TonArt, 20.02.2020) ning leitud, et see meloodiat ja meditatsiooni ülistav neoromantilise helikeelega plaat pakub suurepärase võimaluse eemaldumiseks agressiivsest maailmast, et ammutada endasse rahu (Jean Lacroix, Crescendo, 22.03.2020).

Teosel „Vaiksed laulud“ on kolm osa:
1. Lill
2. Püha jõgi
3. Hüvasti hüvasti

“Pealkiri „Silent Songs“ tekitab assotsiatsioone Miles Davise kuulsa plaadiga „In a Silent Way“ (1969), Kõrvitsa teost lähendab sellele lüüriline ja mediteeriv, improvisatsioonilaadne solistipartii. Teose teises osas „Püha jõgi“ kasutab Kõrvits üht eestirootsi vaimulikku rahvaviisi, asetades selle aga pigem eksootilisse keskkonda – orientaalsesse miljöösse või Mississippi-äärsete linnade muusikasse, mis Kõrvitsat väga paelub.” (Kristel Pappel)

 

 


20. märts 2020

Algatuseks ühemehe-metsasarvekvartett, mille kõigis rollides astub üles ERSO metsasarverühma kontsertmeister Ye Pan.


ERSO varasalvest pakume kuulamiseks kolme teost maestro Neeme Järvi juhatusel.

Alustame hooaja 2019/20 avakontserdil kõlanud Johannes Hiobi (1907–1942) 1940. aastal loodud sümfoonilise fantaasiaga “Isade maa”, mis oli esiettekannet oodanud pea 80 aastat. Neeme Järvi kommenteeris Hiobi teost järgmiselt: “Minu eesmärk on tutvustada eesti muusikat ja eriti neid teoseid, mis on erinevatel põhjustel unustusse jäänud. “Isade maa” on Johannes Hiobi viimane teos, ilusate meloodiatega ja väga hästi orkestreeritud. Meeleolult meenutab see teos Sibeliuse “Finlandiat”.”

Johannes Hiob lõpetas 1934. aastal Tallinna konservatooriumi Artur Kapi kompositsiooni- ja  August Topmani oreliklassis. Ta tegutses organisti ja koorijuhina Tallinnas Nõmme Rahu kirikus, EELK kirikumuusika sekretariaadi teadusliku sekretärina ning Toomkiriku peaorganisti ja koorijuhina. Koos August Topmaniga oli ta 1935. aastal asutanud meeskoori, millest kujunes peagi segakoor Cantate Domino. 1937. aastal asutas ta Toomkiriku kammerkoori ja esines sellega kontsertidel Riigi Ringhäälingus. Kui kiriklikud institutsioonid 1940. aastal likvideeriti, töötas ta Haapsalus muusikaõpetajana. 1941. aasta talvel mobiliseeriti Hiob punaarmeesse ja saadeti Arhangelski oblastisse tööpataljoni. 1942. aasta mais mõisteti ta NKVD poolt nõukogudevastase agitatsiooni eest kümneks aastaks vangi ja arvatavasti hukati 7. augustil 1942 Vorkuta sunnitöölaagris. (Maia Lilje)


Teine teos on Beethoveni “Fantaasia klaverile, koorile ja orkestrile” c-moll aastast 1808, mis ERSO, pianist Kalle Randalu, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja maestro Neeme Järvi esituses kõlas viimati 4. novembril 2016 klaverifestivali avakontserdil. Selle kontserdiga tähistati ühtlasi Eesti ühe armastatuima pianisti Kalle Randalu 60. sünnipäeva.


Kolmas tänaõhtune valik on Beethoveni 5. klaverikontsert Es-duur “Imperaator” (1809–1811), esitajateks Kalle Randalu, ERSO ja dirigent Neeme Järvi. Teos on salvestatud ERSO hooaja 2011/2012 lõppkontserdil.

 

Häid muusikaelamusi!