Aktuaalne

ERSO kannab esmakordselt ette Kotzebue ja Beethoveni koostöös valminud muusikalise näidendi “Kuningas Stefan”

"Kuningas Stefan" Estonia kontserdisaalis 11. veebruaril 2021.

ERSO pressiteade

11. veebruar 2021

11. ja 12. veebruaril jõuab Eestis esmakordselt lavale saksa näitekirjaniku, estofiili ning Tallinna kutselise teatri ühe rajaja August von Kotzebue ja Ludwig van Beethoveni koostöös valminud muusikaline näidend “Kuningas Stefan”. Estonia kontserdisaalis astuvad üles Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri muusikud, Lavakunstikooli 30. lennu üliõpilased ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Dirigent on Olari Elts, lavastaja Marta Aliide Jakovski.

Üle 30 aasta Eestis tegutsenud August von Kotzebued peetakse Eesti kutselise teatri loojaks. Tema asutatud Tallinna Teater tegutses praeguse Noorsooteatri asukohas Laial tänaval ning tol ajal oli Kotzebue rikkalik näidendivaramu pidevalt aktiivses kasutuses, kuid seejärel jäi vaikselt ning pigem üksikute eranditega tagaplaanile. Alles viimasel kümnendil on hakatud Kotzebue loomingut ja tegevust rohkem uurima ja taasavastama.

Nüüd, 210 aastat pärast valmimist ning oma loojate Beethoveni 250. ja Kotzebue 260. sünniaastapäeva puhul, tuleb 1811. aastal Pesti teatri tellimusel kirjutatud muusikaline näidend “Kuningas Stefan” Eestis esmaesitusele.

“Mis on see, mis teeb ühest inimesest valitseja, seejuures hea valitseja?” küsib noor lavastaja Marta Aliide Jakovski, viidates üle kahesaja aasta tagasi sündinud näidendi igavikulistele ja alati ajakohastele teemadele. Ta jätkab: “Need küsimused on teravalt päevakorral. Neid näiteid on ka elulistes situatsioonides piisavalt, kus võim on pikalt koondunud samade isikute kätte ja võimu kütkes on unustatud, mis on oluline. “Kuningas Stefani” puhul püüamegi seda olulist avada. Koostöö ERSO peadirigendi Olari Eltsiga on muutnud lavastusprotsessi väga avastuslikuks ja põnevaks teekonnaks.”

ERSO peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts on kindel, et just Beethoveni juubelihooaeg on parim sellise sündmuse jaoks. Olukorda ilustamata nendib Elts, et päris mitu põlvkonda eestlasi teab Kotzebued peamiselt temanimelise tänava järgi, ent kokkupuude tema loominguga on olnud pea olematu. “Ometi on tegemist enam kui markantse ja mitmekülgse inimesega, kelle mõju 19. sajandi alguse kultuurile on raske ülehinnata,” ütleb Elts. Ettekandele tuleva näidendi “Kuningas Stefani” muusikat hindab Olari Elts Beethoveni loomingu üheks teatraalseimaks teoseks. “See on Beethoveni kõige ungaripärasem partituur, mis oma temperamendilt ja ka tantsulisuselt ületab vaat et Brahmsi “Ungari tantsegi”,” selgitab Elts kogu kava Ungari-keskset ülesehitust.

Kontserdi esimest poolt raamivad ungari heliloojate Zoltán Kodály ja Ferenc Liszti teosed, kusjuures Liszti “Fantaasia Beethoveni näidendimuusika “Ateena varemed” motiividel” koos oma kuulsa “Türgi marsiga” põhineb samuti Kotzebue näidendil. Klaveril soleerib mitmetel konkurssidel preemiaid võitnud, sh 2019. aasta Eesti pianistide konkursil ERSO preemia pälvinud Sven-Sander Šestakov.

Esmaettekandele tuleb ka noore eesti helilooja Madli Marje Gildemanni teos “The Land Beyond” (“Teispool siinpoolsust”), mis helilooja sõnul on inspireeritud aastail 1910­-1913 aset leidnud Terra Nova Antarktika ekspeditsioonist, milles osalejad eluga ei pääsenud. “Laiemas plaanis kujutab teos endast teekonda tundmatusse, kuid samuti paralleelselt teekonda surmaeelsesse seisundisse,” kommenteerib Gildemann.