Aktuaalne

ERSO ja EFK kontserdimaja uus võimalik asukoht on Skoone bastioni alal

ERSO ja EFK pressiteade

29. aprill 2021

Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste lõppvoorus on ka ERSO ja EFK koostööna kavandatav kontserdimaja. Tallinna linnaga on alates hilissügisest arutatud kontserdimaja paigutamist senise Harjuoru asemel Skoone bastioni alale ning osapoolte hinnangul on viimane kontserdimaja jaoks märksa sobivam. SA ERSO juhatuse liikme Kristjan Halliku sõnul on koostöö Tallinna linnaga olnud tulemuslik ning kontserdimaja plaanid uues asukohas on jõudnud kaalumist väärivate lahendusteni. „Kui valimisel on märgilise tähtsusega kultuuriehitised, siis kaasaegne esinduskontserdimaja selle funktsiooni kindlasti täidab,“ on Hallik veendunud. Ta lisab, et sümfoonilise muusika ning oratooriumide esitamiseks meil pealinnas saali ei ole, ent vajadus selle järele on suur. 

Praeguseks on loodud kontserdimaja tarbeks kaks esialgset eskiislahendust, mis pakuvad erinevaid lähenemisi ning on aluseks aruteludel muinsuskaitsega. Kontserdimaja lõppversiooni leidmiseks on vajalikud nii muinsuskaitse eritingimused antud asukoha jaoks kui ka rahvusvaheline arhitektuurikonkurss.

Pärast sõjalise otstarbe kaotamist on Skoones olnud nii restoran kui ka muusikapaviljon, hiljem suveteater, mis oli tolle aja suurim puitehitis Eestis. Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna (2011) programmi raames oli bastionil mäletatavasti Põhuteater. Tallinn vajab kaasaegset kontserdimaja, et linn saaks kanda väärikat UNESCO muusikalinna tiitlit. Kuna Skoone bastion on väga pikalt täitnud kultuurilist funktsiooni, võimaldaks ka ERSO ja EFK koostööna valmiv kontserdimaja meelitada inimesi hetkel üsnagi tühjana seisvale alale. ERSO peadirigendi ja kunstilise juhi Olari Eltsi sõnul on tekkinud haruldane ajalooline võimalus lõpuks ometi rajada Eesti esimene suur loomuliku akustikaga saal, kus viimase saja ja tulevase saja aasta jooksul loodu saaks väärilise väljundi. „Tallinna kerkiks oluline vanalinna ja mereala ühendav, bastionisse sulanduv vilgas muusikamaja ning maailm saaks ühe esimese uue ajastu viroloogilistele nõudmistele vastava kultuurikatedraali,“ tõstab Elts esile kavandatava kontserdisaali olulisust ja ajakohasust. Ta toob näitena homme, 30. aprillil toimuva Eesti Muusika Päevade kontserdi, kus kõlab parim eesti heliloojate uus looming sümfooniaorkestrile, ent orkestrikoosseis ja pillid ei mahu ära lavale, vaid on olude sunnil paigutatud publikualale. Sealjuures on viirusega seotud ohutusmeetmete tõttu tegemist vähendatud koosseisuga.

ERSO proov Estonia kontserdisaalis, 29. aprill 2021. Dirigent Mihhail Gerts. Eesti Muusika Päevad ja Balti Muusika Päevad 2021.

Võrreldes esialgsete kalkulatsioonidega Heliorus, on seoses plaanide optimeerimisega vähenenud ka projekti kogumaksumus. Samas annaks kontserdimaja investeering olulise tõuke ja lisa linna poolt kavandatava Skoone bastioniala kui terviku rekonstrueerimisele.

Üks eskiislahenduse koostaja, arhitektuuribüroo Molumba arhitekt Karli Luik leiab, et kontserdimaja rajamine Skoone bastionile võimaldab kasutusele võtta praegu räämas ja kasutuseta oleva südalinnaosa ning siduda äralõigatud bastioni taas vanalinna külge. Arhitekti sõnul võimaldaks Rannamäe tee uus lahendus taastada rikutud bastioni algse kuju ning koos uue funktsiooni lisandumisega tuleks nähtavale ka muldkindlustuse algupärane struktuur. Karli Luik täpsustab: „Hoone peasissepääs rajatakse bastioni kurgus paiknenud taastatava püssirohuaida mahtu, mille ette kujuneb koos Rannamäe tee tunnelisse viimisega uus intiimne linnaväljak.“ Enamik hoonest on kavandi järgi peidetud bastioni keskosas paiknevasse muldkehandisse – nähtavale jääksid vaid avalikkusele suunatud väikesemahulised paviljonid. „Väljastpoolt kujundatakse bastionipealne pargialaks, kus paiknevad kohvik-restoran ning bastioni peale rajatav muusikute harjutussaal, mis toimib ka välilavana,“ täpsustab Luik. Ta lisab, et sel kujul muutub park elavaks ja turvaliseks ürituste- ja puhkealaks, mis aktiviseerib ja väärindab Tallinna vanalinna bastionaalvööndi roheala.

„Loodan väga, et minu silmad veel ERSO kodu ja pealinna esimest suurt kontserdisaali näevad,“ ütleb ERSO pikaaegseim peadirigent ning eluaegne aupeadirigent Neeme Järvi.