Ka tühjale saalile võib sündida ime

08. aprill 2021.
  • ERSO tegi oma TV
  • Idee oli olemas varem, viirus kiirendas vajadust
  • Suurimaks eeskujuks on Berliini filharmoonikute Digital Concert Hall

Viimasel ajal tehakse tihti juttu digipöördest. Selle põhjused on muidugi kõigile teada. ERSO võtab digipöördest osa ja on pannud käima oma televisiooni. See on põhimõtteliselt nagu Netflix, ainult «Breaking Badi» või «Better Call Sauli» asemel saab vaadata/kuulata, kuidas orkester mängib Beethovenit, Tüüri või Ester Mäge. Nüüd saab laisem inimene ka kontserdile minna. Rääkisin sel teemal pianisti ning ERSO maine- ja kommunikatsioonijuhi Kärt Ruubeliga.

Kas ERSO TV oleks tulnud ka ilma koroonata? On ta tulnud, et jääda?
ERSO TV idee on olnud õhus juba mitu aastat ja arutasime võimalikke lahendusi partneritega. Kooronaaeg vaid kiirendas seda protsessi ja lõi ühtlasi reaalse vajaduse ERSO TV järele. Kuna digitaalne platvorm võimaldab ERSO kontsertidel jõuda huvilisteni üle terve maailma, siis kindlasti jätkame kontserdiülekannetega ERSO TVs ka siis, kui koroonakriis on lõppenud. Juba praegu on meil päris arvestatav hulk vaatajaid väljaspool Eestit.

Kas digipöörde kiirenemine on pluss või miinus?
Mõlemat. Digipööre andis hea stardi ERSO TV tekkimiseks ning innustab veel rohkem ja sügavamalt digilahendusi katsetama. Küll aga ei asenda need live-kontserdil saadavat elamust ning alati jääb oht, et arvutimaailm sekkub sisusse ega rikasta lõpptulemust.

Kuidas on ERSO TV-l eeskujude või pretsedentidega mujalt?
ERSO TVd luues analüüsisime teisi olulisi kontserdiülekandeid teostavaid platvorme ning meie suurimaks eeskujuks sai Berliini filharmoonikute Digital Concert Hall, mis kindlasti on klassikalise muusika ülekannete tegijana turuliider. ERSO TV ongi ülesehituselt Digital Concert Halli sarnane, et ahvatleda muuhulgas ka nende publikut.

Pianist ning ERSO maine- ja kommunikatsioonijuht Kärt Ruubel. Foto Kaupo Kikkas.

Mis oli/on selle idee teostamise juures kõige keerulisem?
Põhjus, miks see idee enne kriisi oli n-ö õhku rippuma jäänud, oli selles, et päris keeruline on leida majanduslikult toimivat lahendust kvaliteetselt teostatud digiülekandele, mis oleks ühtviisi sobilik nii pakkujale kui ka tarbijale. Ühest küljest seoses kvaliteetsete digilahenduste kõrge maksumusega ja teisest küljest seetõttu, et digisisu eest ei olda harjunud maksma. Sama murega on ju aastaid maadelnud ka ajakirjandus.

Kas muusikast sõltub ka, mis kõlab virtuaalselt paremini, millel õnnestub paremini formaati tõlkuda ja millel mitte?
ERSO pikaajaline koostööpartner Klassikaraadio aitab ka ERSO TV ülekannetega. Tänu sellele koostööle on meil kvaliteetne heli ning kõik teosed kõlavad virtuaalselt nii hästi kui virtuaalselt võimalik. Praegusel koroonaajastul sõltub kava pigem koosseisu suurusest, artistide reisipiirangutest, nii mõnelgi korral ka ülikiiretest vajalikest vangerdustest. Seetõttu on meie algselt plaanitud hooaeg väga palju muutunud. Küll aga arvestame kavu koostades alati oma publiku ning tema soovidega. Virtuaalne kontserdiformaat võimaldab publikul oma lemmikteoseid kuulata endale sobival ajal ning soovi korral kuulata kontserte mitu korda.

Kui tontlikud või ängistavad need tühjale saalile antavad kontserdid esinejate jaoks on?
Muusikutele on esinemised tühjale saalile pigem ebaloomulikud. Kui publik on saalis, saavad esinejad vahetu tagasiside. Üks selle väga konkreetne osa on muidugi aplaus, kuid juba musitseerimise käigus tekkiv õhkkond, muusikute ja publiku vaheline sünergia, annab kontserdile mingi ainuomase fluidumi. Mõnikord see tekib, nii et piltlikult öeldes publik ei julge hingata, kuid nagu kunstis ikka – ime ei sünni alati. Kuid sellised kõiki osalisi ülendavad imelised hetked sünnivad ka proovisaalis või antud juhul tühjale saalile esinedes.

Kõik muusikud on üles kasvanud publikule esinedes, selle olulisust rõhutatakse juba muusikuhariduse algaastatel. Möödunud kevadel alanud esinemised tühjale saalile on täiesti uus kogemus. Solistid ei tea, kellele täpselt nad kummardavad, samuti puudub saalis igasugune inimlik lärm – liikumine, köhimised jne –, millest tõeliselt puudust tuntakse. Samas on muusikud tänulikud, et vähemalt ERSO TV kaudu kuulajateni jõutakse, võib-olla isegi nendeni, kes ise pole kunagi kontserdisaali jõudnud.

Kas koroonal muusikaelule ka mõni kvalitatiivne pluss on? Teatris olla selle tõttu olnud just eelmisel aastal pigem hea aasta, kuna saadi pikemalt proovi teha ja see mõjus kvaliteedile?
Ka ERSOs on katsetamiste aeg. Palju on võimalik mängida väiksemates koosseisudes, samuti paneb koroonaaeg proovile meie loomingulisuse ja kiire reageerimise. Väiksemates koosseisudes ning hajutatult musitseerimine on tulevikku vaadates kindlasti arendav ning taas täiskoosseisus orkester on uueks hooajaks kvalitatiivse sammu edasi teinud. Orkestrantidel on palju ideid, mida nad on saanud teostada. Ja rohkem on aega ka harjutada.

Millised on ERSO TV vaatajate arvud ja kuipalju võrreldavad reaalsete külastustega tavaajal? Millised on olnud teie seni kõige vaatajarohkemad kontserdid?
ERSO TV vaatajate arv on hakanud kiiresti kasvama alates märtsist. Seni kõige populaarsemad kontserdid olid peadirigent Olari Eltsiga «Beethoveni viies» 26. märtsil ning eelmise pühapäeva «Ülestõusmispühade kontsert». Ühe kontserdi vaatajate arvu võib lugeda sadades, seda on umbes nii palju, nagu viimased piirangud inimesi saali lubasid. Tavaajal on meil saalid täis, mahutame Estonia kontserdisaali ligi 1000 inimest. Seda ükski ülekanne veel saavutanud ei ole, aga järelvaatamise võimalus kindlasti kergitab veel vaatajate arvu, sest kvaliteetne klassikalise muusika ülekanne ei aegu.

Kas võib naljaga pooleks öelda, et selline televisioon annab tagasi puhta muusika kuulamise/vaatamise tunde ja võtab ära iseenesest selle (kõrg)kultuurile nii olulise kohaloluga enda näitamise aspekti?
Samasuguse «puhta muusika kuulamise/vaatamise tunde» annab ka raadioülekanne, CD-plaat, Spotify või muu helisalvestisi vahendav platvorm. ERSO eesmärk, kriisiga või kriisita, on pakkuda publikule elamust ja emotsiooni, tutvustada klassikalise muusika tuntud ja veel tundmatuid teoseid ja esinejaid ning anda publikule võimalus vaimseks pingutuseks, mis üldjoontes alati rikastab. Seda, millise eesmärgiga keegi kontserdisaali jõuab, ei saa meie määrata. Kui esmajoones soovitakse tulla ennast näitama, ent lisaks saadakse rikastav kogemus tänu kontserdielamusele, oleme meie oma eesmärgi täitnud.

Kuivõrd võib selline virtualiseerimine mõjutada kõrgkultuurile samuti sageli omast distsiplineerivat külge? Kodus on võrdlemisi lihtne kontserti kuulates lösutada, mida saalis kuigi edukalt teha ei saaks.
Kõrgkultuurile omased eelarvamused rangest etiketist ja distsipliinist on teinud läbi väga olulised muutused, kuid ma ei ütleks, et see on päriselt kadumas. Näiteks ei sea me publikule reegleid, mida kontserdisaalis selga panna. Kõik huvilised on teretulnud. Samamoodi kui muuseumikülastusel või teatrietendusel valitseb kunsti (klassikalist muusikat) tarbides enamasti vaikus – see on eelkõige lugupidamine iseenda ja teiste suhtes. Nii nagu igapäevaelus, arvestab kultuurne inimene ka kontserdisaalis teistega enda ümber. Küll aga ei kehti siin mingi erakordne distsipliin, mis mujal ei kehtiks. Lösutada pole Estonia kontserdisaalis võimalik juba toolide asetuse tõttu.

Samas pole lösutamine sugugi keelatud ega midagi ennekuulmatut: nt nüüdismuusika kontsertidel mujal maailmas pakutakse publikule lamamistoole. Nii kogesin mõne aasta eest Berliinis kaasaegse muusika festivalil MaerzMusik vanas elektritehases võimsat elamust, kui kogu publik lamas toolidel. ERSO kontsertidel on esiplaanil esitatav muusika ning kui praegusel ajal saame seda pakkuda vaid virtuaalselt, siis tunneme rõõmu, kui kuulajad saavad seda nautida mugavalt oma kodus. Ning jäägu see juba nende enda otsustada, kas nad teevad seda istudes, lösutades, kõndides või joostes.

Youtube on klassikalise muusika kontserte täis, kuidas sellises olukorras konkureerida, eriti kui teie kontsertide eest peab maksma sümboolset tasu?
Youtube pakub tõepoolest kõikidest teostest ilmselt mitusada versiooni, sealhulgas nii professionaalide esitusi kui ka amatööride katsetusi. Interpreteeriva kunsti võlu ja valu seisnebki selles, et kuigi teoseid on esitatud ja lindistatud tuhandeid kordi, on iga esitus alati erinev. Kuna teoseid esitavad inimesed, kellel on tunded, kogemused, maitse ja soovid, siis on ka iga esitus selle esitaja nägu. Ka Hamleti monoloog on iga näitleja esituses erinev. Kusjuures ka sama näitleja esitab seda iga kord pisut erinevalt. ERSO TV kontserdid on alati live-esinemised, millest suur osa on vaatamiseks tasuta.

Mis juhtuks muusikaga siis, kui asjad nii jääkski?
Muusikaga, mis juba loodud, ei juhtuks midagi. Seda kuulatakse ja tarbitakse edasi. Muusika, mida alles luuakse või hakatakse looma, hakkab rääkima praegusest ajast ja inimeste läbielamistest sellel ajal. Seepärast vajamegi muusikat ja kõiki kunste ning kultuuri, et neid aegu mäletataks. Kultuur aitab neid aegu peegeldada. Kultuur toodab loomingulisust ja loomingulisus rikastab, kasvatab ja kujundab ühiskonda. Muusika on kõlanud mitmeid sajandeid ja näinud tuhandeid kriise. Kui asjad nii jääkski, kohaneks muusika selle ajaga ning leiaks oma koha ja platvormi. Aga ma väga loodan, et see nii ei juhtu.

ERSO TV-d saab vaadata siit: https://erso.tv/erso

Loe artiklit Postimehe kodulehel