Aktuaalne

Kriisis kannatanud kultuurisektor ootab valitsuselt tuge ja avatud tulevikudialoogi

Kohtumine peaminister Kaja Kallasega. Foto Henri Kristian Kirsip / Stenbocki maja.

Eesti Päevaleht

18. november 2021

„Kultuurirahvas on käitunud kriisis hea ja usaldusväärse partnerina, taganud üritustel minimaalse haigestumisriski, muutnud inimeste tervisekäitumist, õpetanud maske kandma ja ärgitanud vaktsineerima. Aga päris ausalt, keegi ei olnud valmis viiruse nii kõrgeks laineks ja piiranguteks, mis on sektori tänaseks väga keerulisse olukorda pannud,“ ütles Eesti Etenduskunstide Liidu ja Vene Teatri juht Margus Allikmaa.

Uute, augustist novembrini kehtestatud piirangute ja viirusfooni tegelik mõju kultuuritarbimisele väljendub ülekaalukas omatulu languses (valdkonnast tulenevalt 50–100 protsenti) – ära on jäänud või edasi lükatud nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste artistide kontserdid ning sajad rendiüritused, mis on eluliselt olulised kontserdimaju või muuseumihooneid haldavatele eraettevõtjatele ja riigi sihtasutustele. „Meie mured on tõsised. Piirangutel ja viirusfoonil on nii konkreetselt mõõdetavad kohesed mõjud, nagu vabalanguses omatulu, kui ka pikaajalised mõjud, nagu vaimne tervis ja lüngad kultuurihariduses, ning kultuuriettevõtluse kärbudes doominoefekt teistele eluvaldkondadele,“ sõnas Eesti Kontserdi juht Kertu Orro. „Külastatavuse vähenemine ja müükide kukkumine käivitab ahela, mis mõjutab teisi elualasid; sissetuleku kaotavad loojate ja korraldajate kõrval toimumispaigad, tehnika- ja turunduspartnerid, toitlustajad, majutusasutused, “ lisas muuseuminõukogu esimees Anton Pärn.

Kultuurikorraldajad tänasid valitsust seniste toetuste eest, mis olid hädavajalikud, et üle elada kriisi teine laine alates eelmisest sügisest tänavu varasuveni. Nad tegid ettepaneku eraldada kultuurivaldkonnale veel sellel aastal 14 miljonit eurot, et taastuda nii veel eelmistest piirangutest tulenevast kahjumist kui ka tulla toime uutest piirangutest tingitud mõjudega. „Oluliste kultuurivedurite pankrotil või tugiteenuste katkemisel on Eestile suurem majanduslik ja mainekahju kui leevendust toov abipakett,” tõi Pimedate Ööde filmifestivali juht Tiina Lokk välja. „Näiteks PÖFFi on ehitatud tänaseks veerandsada aastat, kuid katkemisel ei jätka me samast kohast, vaid alustame jälle nullist.“

Ühtlasi rõhutasid kultuurikorraldajad vajadust algatada koos riigiga dialoog kultuurivaldkonna tuleviku üle. „Tulevikul ei saa lasta lihtsalt juhtuda, seda tuleb juhtida. Soovime algatada diskussiooni, kuidas kohaneda uue reaalsusega, mis ei räägiks vaid viirusest, aga võtab arvesse ka digi- ja rohepöörde ning muudatused kliendikäitumises. Koos tuleb tagada, et kui ühed tulud vähenevad, jõuab valdkond ka uut tüüpi ressurssideni: lahendada on vaja kultuuri ligipääs Euroopa tõuke- ja taastefondide rahastustele, millest kultuur on jäänud põhjendamatult välja,“ kommenteeris festivalide Tallinn Music Week ja Station Narva juht Helen Sildna. Mitmed riigid on välja tulnud pikaajaliste taastekavadega, et tugevdada kultuurisektorit ka uues olukorras. Ta tõi näite Soome algatusest käivitada riigis koheselt kultuuri taasrajamistöö, mis eeldab mastaapseid arutelusid, olukorra analüüsi ja uusi lahendusi. „Uued edulood ja õnnestumised Eesti kultuuris on käeulatuses – seda habrast, aga võimalusterohket olukorda tuleb targalt toetada,“ sõnas Sildna.

Kultuurikorraldajate koostöövõrgustiku moodustasid poolteist aastat tagasi kultuuriettevõtlusega tegelevad organisatsioonid, teiste seas Eesti Filmi Instituut, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ja Kai kunstikeskus, Eesti Kontsert, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Etendusasutuste Liit, Forum Cinemas, festivalid Jazzkaar ja Jõulujazz, Live Nation Estonia, Muuseuminõukogu, Music Estonia ja haru Live Music Estonia, Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival, festivalid Station Narva ja Tallinn Music Week, Storytek innovatsioonistuudio, Tallinna Kontserdimaja AS (Alexela Kontserdimaja), Vene Teater, VLG Filmid OÜ ja Von Krahl.

Loe artiklit Eesti Päevalehe kultuuriportaalis.