Aktuaalne

„Talveromantika“: kontsert kahe Andresega*

Indrek Kaljuste ja Andres Leivategija, 14.01.2022. Foto Kiur Kaasik.

Sirje Vihma-Normet, Eesti Elu

21. jaanuar 2022

ERSO juubelihooaeg jätkub uuel aastal uue hooga. 14. jaanuaril tõusid prožektorite valgusesse dirigent Andres Kaljuste ja tšelloartist Indrek Leivategija.

ERSO peadirigent Olari Elts ja tema loominguline meeskond on juubelihooajal andnud võimaluse särada tuntud muusikanimede kõrval ka noortel eesti muusikutel. Ega verinoorelt ERSO ette lastagi – lauale on vaja panna juba olulised saavutused muusikapõllul.

Suure põnevusega oodati kontserte, mida dirigeerisid Mikk Murdvee ja Andres Kaljuste – mõlemad võimsate Eesti muusikadünastiate esindajad. Mikk Murdvee on kõrgklassi viiuldaja ja kunagise konservatooriumi rektori Vladimir Alumäe lapselaps ning Andres Kaljuste Ellerheina looja ja laulupidude populaarse dirigendi Heino Kaljuste lapselaps. Muusikageen ruulib! Juubelihooaeg annab ERSO ees solistina esinemise võimaluse ka kahele värskele ERSO kontsertmeistrile – Indrek Leivategijale (tšello) ja Hans Christian Aavikule (viiul). Kui juubelihooaja lõppkontserdiks peaks Eestisse saabuma ka maestro Neeme Järvi, siis ei oska midagi rohkemat soovidagi.

Kontsert kahe Andresega oli mitmes mõttes eriline. Publiku poolt vaadates oli kohe tunda, et saalis on asjatundlik muusikapublik. Teiste seas oli ka Eesti Muusikaakadeemia rektor Ivari Ilja, kes istus keskrõdul nagu loožis. Saalis oli tunda elevust – oli see ju Andres Kaljuste dirigendidebüüt ERSO ametlikul kontserdihooajal. Publik oli juba ette heatahtlikult häälestatud ja tervitas ERSO pillimehi ja dirigenti kohe kontserdi algul sooja aplausiga.

ERSO kõrval juubeldatakse sel hooajal ka Ester Mägi 100. sünniaastapäeva. ERSO 14. jaanuari eelkontserdil kõlas Ester Mägi Serenaad (1982), 10. jaanuaril toimus Ester Mägi loomingule pühendatud kontsert, mille tegi eriti põnevaks teadmine, et kontserdi kava oli Eesti Kontserdi produtsent Heili Vaus-Tamm kokku pannud maestra Mägi enda juhendamisel helilooja 99. sünnipäevaks. Paraku sai kontsert koroonapiirangute tõttu toimuda alles Ester Mägi mälestuseks. Sellelgi kontserdil dirigeeris Andres Kaljuste – sedapuhku Tallinna kammerorkestrit, kellega esitati Ester Mägi Kontsert klaverile ja klarnetile, kus klaveripartii esitas võrratu Tähe-Lee Liiv (hiljutisel rahvusvahelisel Tallinna pianistide konkursil pälvis Tähe-Lee kõrgelthinnatud diplomi). 14. jaanuari ERSO kontserdil kõlas Andres Kaljuste dirigeerimisel Ester Mägi Sümfoonia (1968). Selles sümfoonias peegeldub 1960ndate aastate noorte heliloojate muusikaline mõttemaailm – suure furooriga astusid siis muusikaareenile Tamberg, Tormis, Pärt, Rääts, Sink ja Marguste. See oli nagu paisu tagant välja pääsenud üheksas laine – lõpuks ometi võisid heliloojad end vabalt väljendada, saabunud oli nn „Hruštsovi sula aeg“. Sellest põlvkonnast jäid eesti rahvalaulule elu lõpuni truuks Veljo Tormis, Ester Mägi ja Anti Marguste, samas sünteesides meie rahvalauluga ka modernseid kompositsioonitehnikaid (Veljo Tormis kasutas teiste seas ka dodekafooniat !).

Tšellist Indrek Leivategija esituses kõlas Camille Saint-Saënsi esimene tšellokontsert. Kahe Andrese* muusikaline teineteisemõistmine tundus olevat ideaalilähedane. Tore, et dirigent andis tšellistile aega imeliste meloodiate nautimiseks, tavaliselt kipuvad noored dirigendid võtma liiga kiireid temposid. Andres Leivategijalt nõudis publik ka lisapala. Kõlas Saint-Saënsi „Luik“, kus tšellisti meistripill kõlas lausa taevalikult kaunilt.

Kontsert kahe Andresega* oli igas mõttes „kilbiga kontsert“. Pärast Rahmaninovi sümfooniat (1895) sai ERSO vägeva lõpuaplausi ja publik lahkus silmnähtavalt heas tujus.

ERSO praegusele kõrgtasemele mõeldes meenus koduteel, et Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel taheti likvideerida Muusikakeskkool ja RAM kui riigile liiga kallid muusikakollektiivid. Õnneks jäid tollal poliitikud muusikaüldsuse survele alla ja meie tippmuusikute taimelava Muusikakeskkool ja legendaarne Ernesaksa-koor said edasi tegutseda. Laulupeorahvale on muusika oluline, seda peaks iga Eesti poliitik, kelle otsustest sõltub Eesti muusikaelu saatus, endale kõrva taha kirjutama.

Loe artiklit Eesti Elu kodulehel.

  • Juhime lugejate tähelepanu, et artikli autor teinud väikese vea ning kontserdi tšellosolisti ja ühtlasi ERSO tšellorühma kontsertmeistri eesnimi on tegelikult Indrek.