Kontserdid

ERSO TV: ELTS JA PÄRT

ERSO ning orkestri peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts. Foto Krõõt Tarkmeel.

7. mai 2021 kell 19 — Estonia kontserdisaal

Sarja “Maestro” IV kontsert

Johann Sebastian Bach
“Kuuehäälne fuuga” (2. ritšerkaar) kogumikust “Muusikaline ohver” (Das Musikalische Opfer; sdn Anton Webern)     ~11’

Arvo Pärt
“Kollaaž teemal B-A-C-H”     ~8’
I: Toccata – II: Sarabande – III: Ricercare

Anton Webern
“Kontsert üheksale instrumendile”     ~6’
I: Etwas lebhaft – II: Sehr langsam – III: Sehr rasch

Esitavad MARI-LIIS VIND flööt, GUIDO GUALANDI oboe, JOSÉ CARLOS DOMÍNGUEZ ALMELA klarnet, YE PAN metsasarv, ERKI MÖLLER trompet, ANDRES KONTUS tromboon, ARVO LEIBUR viiul, RAIN VILU vioola ja JANA PEÄSKE klaver

Arvo Pärt
“Pro et contra” tšellole ja sümfooniaorkestrile     ~9’
I: Maestoso – II: Largo – III: Allegro
Solist MARCEL JOHANNES KITS

Henry Purcell
Dido lament ooperist “Dido ja Aeneas” (sdn Leopold Stokowski)     ~5’

Arvo Pärt
“Lamentate”     ~35’
Solist MARRIT GERRETZ-TRAKSMANN klaver

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent OLARI ELTS


Põneva ja intrigeeriva kava keskmes on kahe suure helilooja – elava legendi Arvo Pärdi ning Austria 20. sajandi I poolel tegutsenud Anton Weberni looming. Olari Eltsi sõnul on tegemist teineteist täiendavate vastanditega – antipoodidega, kellel on ühist rohkem, kui me arvata oskame. „Näiteks huvi Bachi ja sellest varasema muusika vastu, minimaalne algmaterjal, iga heli väärtustamine, detailitäpsus, kõla kvaliteet, kompositsioonimetoodika aluseks oleva süsteemi rangus, vastandumine eelnevale jne,“ loetleb Elts ning lisab, et kui Webern oli üks II maailmasõja järgsete aastakümnete heliloomingu olulisemaid mõjutajaid, siis Pärdi mõju 21. sajandi esimestele kümnenditele on raske ülehinnata.

Kuulajate ette tuuakse mõlema helilooja lähenemine J. S. Bachi muusikale, Pärdi varasest loomeperioodist kantakse ette “Kollaaž teemal B-A-C-H” ja “Pro et contra” ning Weberni hilisloomingust “Kontserdi üheksale instrumendile”. Seejärel kõlavad kaks kaebelaulu: lühike, justkui sissejuhatav Henry Purcelli sulest ning seejärel Arvo Pärdi üle poole tunni kestev  “Lamentate” klaverile ja sümfooniaorkestrile.

Vahepaladena räägivad kavas olevatest teostest ja nende loojatest Kristina Kõrver ja Ardo Västrik Arvo Pärdi Keskusest ning ERSO peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts.

“Kollaaž teemal B-A-C-H” aastast 1964 ja kaks aastat hiljem valminud tšellokontsert “Pro et contra” kuuluvad Arvo Pärdi 1960. aastatel loodud kollaažide hulka, mis moodustavad tema varase loomingu tähelepanuväärseima arenguliini. “Kollaažid on segu positiivsest ja negatiivsest, õigest ja valest. Need on teatud laadi siirdamised: kui ma tunnen end justkui ilma oma nahata, siis ma võin võtta kõikjalt enda ümbert nahatükke ja neid kanda. Aja jooksul need tükid muutuvad ja saavad uueks nahaks.” (Enzo Restagno, Vestlused Arvo Pärdiga. – Arvo Pärt peeglis, 2005, lk 38). “Tintinnabuli võis minus tekkida võib-olla ainult tänu nendele kollaažidele,” on helilooja tõdenud.

Kõik Pärdi kollaažid sisaldavad viiteid eelmiste ajastute muusikale, kuid igaüks eri viisil. Kui “Kollaaži teemal B-A-C-H” on ta sisse toonud tsitaadid J. S. Bachi muusikast, siis tšellokontserdis “Pro et contra” (tlk ‘poolt ja vastu’) ei tsiteeri ta mõnd konkreetset teost, vaid kasutab kollaažielemendina barokkmuusika stilisatsiooni. See on ühtlasi dodekafooniline teos, milles leidub ka sonorismile omaseid elemente, nagu mitmesugused kõlaefektid, klastrid ja ebatavalised mänguvõtted, ning neoklassitsistlikke jooni.

“Pro et contra” on loodud nimeka vene tšellisti Mstislav Rostropovitši initsiatiivil ja pühendatud talle. Esiettekanne 3. novembril 1967 Estonia kontserdisaalis kõlas tšellosolist Toomas Velmeti, ERSO ja Neeme Järvi esituses. Rostropovitši ettekannet sai Eesti publik kuulda mõni kuu hiljem, 1968. aasta veebruaris. Sel reedel esitab teose soolopartii mitmete rahvusvaheliste konkursside võitja tšellist Marcel Johannes Kits.

Aga seekordse kontserdi kontekstis on oluline veel üks teinegi seos. Nimelt 20 aastat tagasi – 9. augustil 2001 kohtusid Riias Rostropovitši tšellofestivali lõppkontserdil Mstislav Rostropovitš ja Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri värske peadirigent Olari Elts. Kontserdil viibinud Toomas Velmet kirjeldas seda Sirbis järgmiselt: “Eltsi tulevased biograaafid pidagu meeles kuupäeva 9. august 2001. Lõppes festivali lõppkontsert, Eltsi esimene kontsert peadirigendina oma orkestri (LRSO) ees. Mitmetuhandelise publiku standing ovation kestab lõpmatuseni, laval kummardavad kaelakuti õnnelikud Olari Elts ja Mstislav Rostropovitš.” (Sirp, 17.08.2001)

Anton Weberni “Kontsert üheksale instrumendile” valmis aastal 1934 ning kannab pühendust Arnold Schönbergi 60. sünnipäevaks. Teos esindab Weberni hilist loomestiili mille ülimaks põhimõtteks oli helilooja seadnud muusikalise idee esitamise arusaadavuse.

Arvo Pärdi “Lamentate” on inspireeritud India päritolu Briti skulptori ja multimeediakunstniku Anish Kapoori (s 1954) hiiglaslikust skulptuurist “Marsyas”, mille järgi kannab teos ka alapealkirja “Homage to Anish Kapoor and his sculpture “Marsyas”” (Austusavaldus Anish Kapoorile ja tema skulptuurile “Marsyas”). Kapoori installatsioon oli mõeldud toimima visuaalse-ruumilise ja helimaailma koosmõjus. Pärt komponeeris teose Kapoori skulptuuri eksponeerimiskoha – vana turbiinihalli – spetsiaalset akustikat silmas pidades. Samas toimus ka teose esiettekanne London Sinfonietta ja Hélène Grimaud’ esituses Alexander Brigeri juhatusel 7. veebruaril 2003. Pärast esiettekannet tegi helilooja mõned korrektuurid ning sel kujul kõlas “Lamentate” esimest korda 10. novembril 2003 Poolas Sejny festivalil Bialystoki Filharmoonia orkestri ja Marrit Gerretz-Traksmanni esituses Tõnu Kaljuste käe all. Ka seekord on solist Marrit Gerretz-Traksmann.

“Lamentate” muusikas peituvad varjatud allikatena kaks vaimulikku teksti. Esimese lõigu dramaatilise kulminatsiooni mõtestab lahti “Dies irae” sekvents “Surnutemissast”, mis algab sõnadega: “See viha päev on õudne, kui maailm muutub tuhaks …” Elu siin- ja sealpoolsuse üle mõtiskleva ning igavikulise rahu mõõtme annab muusikasse tropar ortodoksi palveraamatust, mille esimene lõik on eestindatult järgmine: “Vaata, Issand, oma armulise pilguga mu nõtruse peale, sest mu elu kulub peagi ära ja oma tegudest pole mulle pääsemist. Seepärast palun ma: vaata, Issand, mu nõtruse peale ja päästa mind.” Tropari tekst on helidesse väga hoolikalt sisse kirjutatud, muusika lähtub sõnade silpide arvust, kirjavahemärkidest jm teksti parameetritest.

(Kasutatud on materjale Arvo Pärdi Keskuse kodulehelt)


Korraldajal on õigus teha muudatusi vastavalt olukorrale.

Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu ei toimu praegu kavandatud kontserdid publikuga. Küll aga ei jää Estonia kontserdisaal tühjaks – ERSO teeb proove ning kontserte saavad muusikasõbrad nautida ERSO TV ja Klassikaraadio vahendusel.

Täpsema info piletite ümbervahetamise ja tagastamise kohta leiate siit: www.erso.ee/piletid