Arvo Volmer

Peadirigent aastail 1993–2001

Arvo Volmer andis esimese kontserdi ERSOga Moskva konservatooriumi dirigeerimise eriala III kursuse üliõpilasena 1987. aasta lõpus. Kavas oli Berliozi avamäng “Rooma karneval”, Chopini II klaverikontsert Aleksandra Juozapenaite soleerimisel ja Tšaikovski VI sümfoonia. Koostöö kujunes kohe väga tihedaks, nii hooajal 1987/88 kui 1988/89 juhatas ta nelja kontserti. Alates 1990. aasta sügisest, kui orkestri uueks peadirigendiks vormistati Saksa organist ja dirigent Leo Krämer, tõi Arvo Volmer hooajas välja sama palju või isegi rohkem uusi kavasid kui peadirigent. Hooajast 1993/94 sai temast ametlikult orkestri peadirigent.

Läbivaks jooneks Volmeri ja ERSO koostöös kujunes Eduard Tubina sümfoonilise muusika ettekandmine ja hiljem plaadistamine firmale Alba Records. Kokku valmis viiest CDst koosnev komplekt Tubina 11 sümfooniaga ning duubel-CD balleti “Kratt” muusikaga. Suursündmusteks kujunesid ka Mahleri VIII sümfoonia Eesti esiettekanne (1996) ning ooperite kontsertettekanded: Puccini “Turandot” (1995), Debussy “Pelléas ja Mélisande” (1998).

Volmeri ja ERSO esituses on kõlanud paljude Eesti helileoste esiettekanded, sh Eino Tambergi IV sümfoonia (pühendatud Volmerile ja ERSO-le) ja “Nokturn”, Erkki-Sven Tüüri III sümfoonia ja “Zeitraum”, Mari Vihmandi “Floreo”, Lepo Sumera VI sümfoonia. 2010. aastal kõlas tema juhatusel Eestis esmakordselt ka ERSO esimese peadirigendi Olav Rootsi sümfoonia.

Ühistest välisreisidest on olulisemad kontsert Münchenis festivalil Europamusicale, kus esitati Heino Elleri, Eduard Tubina, Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri loomingut (1993), kontsert Gstaadis festivalil Musiksommer (1997), ulatuslikud kontserditurneed Saksamaal (1996 ja 2000), kontserdid Riias ja Vilniuses (2000) ning ERSO esimene kontsert Läänemere Festivalil Stockholmis (2005).

ARVO VOLMER (4.11.1962) on Rahvusooper Estonia peadirigent ja loominguline juht ning Põhja-Itaalias Bolzano ja Trento Haydni orkestri peadirigent.

Arvo Volmeri dirigendikarjäär sai alguse 1980. aastate keskel koostööst kahe tema jaoks väga oluliseks kujunenud Eesti muusikakollektiiviga – Estonia teatri (debüüt 1985) ja ERSOga (debüüt 1987). Tema rahvusvahelisele karjäärile pani aluse edukas esinemine rahvusvahelisel Nikolai Malko nimelisel noorte dirigentide konkursil Kopenhaagenis (1989).

1989. aastal sai Arvo Volmerist ERSO dirigent, aastail 1993–2001 oli ta orkestri peadirigent ja kunstiline juht. Selle koostöö läbivaks jooneks kujunes Eduard Tubina sümfoonilise muusika ettekandmine ja plaadistamine (Alba Records), mida pärjati Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga (2002). Samal aastal pälvis ta ka Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Aastail 1994–2005 oli ta Oulu Linnaorkestri (praegune Oulu Sinfonia) peadirigent, plaadistades muuhulgas Leevi Madetoja kogu orkestriloomingu (Alba Records). Aastail 2004–2012 ning nüüd taas alates 2019. aasta sügisest on Arvo Volmer Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Tema senist koostööd rahvusooperiga kroonivad Erkki-Sven Tüüri ooperi “Wallenberg” lavaletoomine, mille eest pälvis kogu lavastusmeeskond ja helilooja riikliku kultuuripreemia (2007), ja plaadistamine (ERP). Wagneri ooperite “Tristan ja Isolde” ning “Parsifal” ettekandmist pärjati vastavalt Eesti teatri aastaauhinna (2008) ja Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga (2011). Rahvusooper Estonia koori, orkestri ja tütarlastekooriga Ellerhein salvestas ta Cyrillus Kreegi reekviemi, mis on teose 1927. aastal valminud eestikeelse originaalversiooni esmasalvestis.

Aastail 2004–13 oli Arvo Volmer Adelaide’i Sümfooniaorkestri muusikajuht ja peadirigent, 2013–15 samas orkestri peakülalisdirigent ja kunstiline nõustaja. Seda viljakat perioodi jäävad meenutama Sibeliuse kõigi sümfooniate plaadistus (ABC Classics) ning Gustav Mahleri kõigi sümfooniate ettekanded.

Alates hooajast 2014/15 on Arvo Volmer Põhja-Itaalias Bolzano ja Trento Haydni orkestri peadirigent.

Lisaks kõigile olulisimatele Soome ja Skandinaavia orkestritele on Arvo Volmer juhatanud BBC Filharmoonikuid, Birminghami Sümfooniaorkestrit, Berliini Ringhäälingu sümfooniaorkestrit, Hamburgi Põhja-Saksa Ringhäälingu (NDR) sümfooniaorkestrit, muuhulgas orkestri turneel Lõuna-Ameerikas, Stuttgardi Filharmoonikuid, Prantsuse Raadio orkestrit, Prantsuse Rahvusorkestrit, São Paulo Riiklikku Sümfooniaorkestrit ning teinud koostööd nii Moskva Suure Teatri kui Sydney Ooperiga. Ta on töötanud ka EMTA sümfooniaorkestriga ning tegutsenud samas õppejõuna.

Arvo Volmer on õppinud dirigeerimist Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegune EMTA) professorite Olev Oja ja Roman Matsovi juhendamisel (1980–1985) ning Peterburi konservatooriumis professor Ravil Martõnovi juhendamisel (1985–1990). Lisaks on ta täiendanud end USAs Helmuth Rillingi meistrikursustel.

Arvo Volmeri kodulehekülg: www.arvovolmer.com

Arvo Volmeri ja ERSO CDd

Penderecki, Eespere, Bartóki flöödikontserdid. Signum 1996.
Beethoveni teosed viiulile ja orkestrile. Globe 1996.
Mozarti ja Reinecke flöödikontserdid. Woodwinds 1997. Dirigendid Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev.
Eduard Tubin. Sümfooniad nr 2 ja 5. Alba Records 1999.
Eino Tambergi orkestrimuusika. Antes Edition 2000.
Populaarsed klaverikontserdid. Consonant Works 2000.
Eduard Tubin. Sümfooniad nr 3 ja 6. Alba Records 2000.
Eduard Tubin. Sümfooniad nr 4 ja 7. Alba Records 2001.
Eduard Tubin. Sümfooniad nr 8 ja 1. Alba Records 2002.
Eduard Tubin. Sümfooniad nr 9, 10 ja 11. Alba Records 2003.
100 aastat Eesti sümfonismi. Dirigendid Vello Pähn, Arvo Volmer, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Neeme Järvi, Paul Mägi, Paavo Järvi, Heino Eller. ERP 2004.
Eduard Tubin. “Kratt”. Alba Records 2005.
Ester Mägi orkestrimuusika. Toccata Classics 2007.

Valik artikleid

Vastab Arvo Volmer. Teater. Muusika. Kino, detsember 2001.